aminohappeid ja hormoone. 9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%. 10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Kui organismi veesisaldus langeb 5% siis tunneme janu, kui veesisaldus langeb alla 20% siis sureme. 11) Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Kui veri muutub soolarikkaks, siis saadtakse signaal ajju, kus janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. 12) Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne.
kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu 20% sureme Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake.
tunneme janu, kui 20% siis sureme. 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti
70 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab 42...45 liitrit vett. · Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. · Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. · M ida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. M ida noorem on organism, seda veerikkam ta on. 5% tunneme j a nu · 20% sureme · J a nutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. J a nutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. · Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. · J a nu tekib kui on vähe vett või palju soolast. Inimese energiavahetus, toiduratsioonid Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine. Kuid energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, samuti organismile omaste ühendite sünteesimiseks ning ainete transportimiseks rakkudevälise ja -sisese keskkonna vahel
kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib: 1)stimuleerib janukeskust, 2)stim käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem. Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4.7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast Kirjelda aktiivse nimese energiabilannsi. Millal on en.bilanss positiivne, millal negativne? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv
• Insuliin – veresuhkrutaset reguleeriv hormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral • Glükagoon – veresuhkrutaset reguleeriv hormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme languse korral 24)Homöostaas – veebilanss • 70% inimese kaalust vesi • Vedeliku hulka reguleerivad neerud • Jääkaineid eemaldavad neerud, kopsud ja nahk Kui organismi veesisaldus langeb: • 5% tunneme janu • 20% sureme • Janutunne – on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. • Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. • Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 25)Homöostaas - energiabilanss • Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. • positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana. • negatiivne - lagundatakse keha varuaineid Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab.
annaabi.ee 
