SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE LANGETAMINE · 4...5 puud korraga; · Vähem korbastunud koorega, suurema võraga puud; · Novembrist aprillini. Toidubaasi suurendamine SOOLAKUTE RAJAMINE · Ulukite naatriumivajaduse rahuldamiseks; · Soolabriketid, mis sisaldavad ka muid ulukitele vajalikke mineraale; · Enimkasutatav tulpsoolak; · Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimine · Väikekiskjate (eelkõige kährik, rebane, mink) küttimine; · Vareste ja ronkade küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine;
vegetatsiooniperioodil, s.o. ajal, kui enamasti pole puudust ka looduslikust toidust. Seega rajatakse neid pigem ulukite suunamiseks, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti. Söödapõllud rajatakse metsadesse, külapõldudest eemale. Levinud kultuurid on raps, söödakapsas, rukis, kaer, nisu, hernes. Haabade langetamine peaks toimuma novebmrist aprillini ja kokkuleppel maaomanikuga. Puud langetatakse 4-5 kaupa. Soolakute rajamine ulukite suunamiseks üks kindlamaid meetodeid. Sõraliste hoole! Metskits tähendab eeskätt talvist lisasöötmist, mis tähendab heine söödasõime viimist. Kindlasti jääb ainult henasit muidugi metskitsele väheks. Metskitse talvine sööt peaks koosnema 3 komponendist koresööt, mahlakas sööt ja jõusööt. Koresööt on kuivatatud roheline sööt, enamasti hein ja lehisvihad. Hein peab olema kvaliteetne nt lutsern, ristik.
ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele. Kasti laht on madalaveeliste (<4 m) merelahtede, laidude, ulatuslike pillirooväljade, rannaniitude ja soolakute kompleks Saaremaa lõunarannikul. Kasti laht on oluline haneliste rändeaegne peatumispaik ja veelindude pesitsuspaik, näiteks väiketiir. Keskkonnakaitse Kaarma vallas on mitmeid piirkondi, mis vajavad keskkonnakaitselisi meetmeid. Halveneb Mändjala-Järve ranna olukord, kus liiv rannikualalt uhutakse ära Nasva suunas. Selle tulemusena on Nasva sadama piirkonnas jällegi liiv kuhjunud, takistades sadama tööd.
Uluki püüdmine. Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”. “Ulukihoole” on vajalik inimestele/huvigruppidele. Alustades vanamemmedest, kes parte toidavad. Oluliseimad ulukihooldeviisid Lisasöötmine Söödapõldude rajamine Haabade langetamine – sinna tulevad kokku metskitsed, põdrad ja jänesed. Soolakute rajamine – alates hiirtest kuni põtradeni (ka metssead ja oravad = herbivoorid), ei ole mõeldud huntidele ja muudele kiskjatele. 10 Kobras Välimus Nahk on hästi tugev. Saba all kaks paarilist nääret. Selleks, et enda naha eest hoolitseda, on tal taga jala teine varvas lõhestunud, milega ta oma karvastikku puhastab. Seetõttu ei saa vesi ega temperatuur talle ligi.
Kogu kaasaegse loomariigi, eriti imetajate ja lindude, samuti inimese evolutsioon on seotud õistaimedega. Enne katteseemnetaimede tekkimist ei olnud Maal loomade jaoks külladaselt toitu, selleks ei jätkunud mõnede paljasseemnetaimede vartest ja seemnetest ning 2-3 sõnajalaliigi risoomidest. Katteseemnetaimed annavad inimesele toitu, riideid, eluaset ja kütust. Paljud liigid on kohastunud eluks polaarmaade, kuumade kõrbeliivade, soolakute, soolaste ja mageveekogude äärmuslikes tingimustes. (Botaanika lk 268) Valitseva rühmana maakera taimkattes on katteseemnetaimedel suur tähtsus orgaanilise aine moodustamisel, päikeseenergia akumuleerimisel ning atmosfäärihapniku bilansi tasakaalustamisel. (Botaanika II, lk 458) 14. ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE * Nende esimesi leide on seni teada juurast, hulgaliselt aga ka kriidist. Oletatakse, et kateseemnetaimede ürgsed vormid kujunesid välja juba triiases
varuda, mistõttu loomad peavad seda tegema kaugel kaitsvatest veekogudest, sattudes hõlpsasti hundi ja ilvese küüsi. Samas on koprad ainukesed loomad, kes suudavad lisaks inimesele muuta maastikke ja kooslusi, luues uusi elamisvõimalusi ja elupaiku paljudele teistele loomaliikidele, puhastades vett ja ühtlustades veekogude veereziimi. Tõrje: *Kahjustuskolletes ulukite arvukuse vähendamine küttimise abil; *Põtru ei tasu soolakute ja söödapõldudega meelitada männinoorendike ja keskealiste kuusikute naabrusesse; *Saare- ja tammekultuurid tuleks kaitsta taraga, või kasutada puude ladvavõrsete kaitseks plasttorusid või - võrku; *Kopratammide lammutamine ja kobraste küttimine või püüdmine metsakahjustuste vältimiseks on sageli möödapääsmatu. 26. Keskealiste ja vanemate puistute tähtsamad tüvekahjurid. Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid
annaabi.ee 
