-pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine -Enamus poorseid materjale allub siiskusest tingitud liikumisele- paisumisele jakahanemisele
sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust. Sel juhul tuleb silmas pidada, et müüritis jääb niiskuse eest kaitsmata, seega uusehitistele peaks igal juhul tegema korrektse välishüdroisolatsiooni. Kõige sobivamad materjalid sisehüdroisolatsiooni tegemiseks on mineraalsed võõbad, soovitavalt sulfaadikindlad, sest sisehüdroisolatsiooni suureks probleemiks on soolad, mis kahjustavad aluspinda. Aluspind peab olema korralikult puhastatud, kuid mitte veega, sest see võib esile tuua soolakahjustused. Võõpa võib kanda ka niiskele aluspinnale ja seda peab kandma vähemalt kahes kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega
7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud. *Füüsiline lagunemine Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. *Suurenenud energiakulu - Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete konstruktsioonide
Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud, mädanenud või külmkahjustustest rikutud konstruktsioonide vahetamine on keeruline ja kulukas. NIISKUSKAHJUSTUSED 1. Bioloogiline lagunemine. 2. Külmakahjustused. 3. Soolakahjustused. 4. Keemiline lagunemine. 5. Füüsiline lagunemine. 6. Määrdumine. 7. Suurenenud energiakulu. 8. Terviseriskid. HALLITUS, MÄDANIK JA VETIKAD Kui puit mädaneb siis arvatakse tihti, et see on seotud materjali vanusega ja et sinna pole midagi parata. Aja jooksul laguneb kõik, kuid puidu lagunemist põhjustavad mädanikseened, mille eoseid on kõikjal meie ümber. Seente arenguks ja kasvuks on tarvis teatud tingimusi- sobilikku
vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus, Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad, Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol.lagunemine, külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud energiakulu, terviseriskid) 14 7 ... Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks: Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi) Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas) Veeauruna veeauru rõhkude erinevuse tõttu
+11 C…+14 C; põranda temperatuur: +25 °C (põrandküte); õhutemperatuur: +18.3 °C; RH: 45 %) niiskusesisalduse laotuskaardilt (vt. Joonis 2.52) võib järeldada, et välisseina välimine vertikaalne hüdroisolatsioon ei toimi. Siseseinal esineb vee kapillaarniiskuse tõus. Joonis 2.53 Eluruumidena kasutatava köetava keldri seinte niiskusesisalduse kaart sügavuseni kuni 30 cm. 71 2.5.3.3 Müüritise soolakahjustused Müüri- ja vuugimaterjalides on poorid suurusega ~80 nm…20 µm, mis lasevad veel liikuda kuni aurustumiseni ruumiõhku. Koos veega transporditakse kapillaaride kaudu vees ja müüritises olevaid vees lahustunud või hüdratiseerunud soolasid, Tabel 2.5. Kui müüritisel on kokkupuude pideva veeallikaga (pinnas, pidev sademevesi jne.) ja müüritis ei ole veeallikast isoleeritud, siis toimub pidev efloeresentsiprotsess (soolade väljaladestumine)
annaabi.ee 
