mõisteid). MÕNED OLULISEMAD MÕISTED Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale
üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest:
Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse, tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige
summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. 26. Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus? Vead kõrguse leidmisel. Puistuelemendi kõrgus (H, m) puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus. 27. Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik? Tooge näiteid. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik,rekonstrueeritud hall- lepik). Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. 28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem. Tooge näiteid. Koosseis iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu
o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha-1). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust,
6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse
annaabi.ee 
