3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m 6. Keskmine soojuskandja ja ruumiõhu temperatuuride vahe arvutusliku reziimi korral: tksaw=55°C Tabel 4. Kaugkütte temperatuurid sõltuvalt välisõhu temperatuuridest: Välisõhk 1 2 3 -25 127,23 68,17 95,02 -24 125,43 67,38 93,77 -23 123,63 66,59 92,52 -22 121,82 65,80 91,26
...................................................................................... 15 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus.......................................................................................... 15 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks .............................................................................15 2.12.3 Tuletõrjevee vajaduse arvutus......................................................................................... 15 2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus..............................................................................................16 2.14 Ajutise elektrivarustuse ja ehitusaegse valgustuse arvutus.................................................... 16 3 KOONDKALENDERPLAAN.................................................................................18 3.1 Ehituskestus..............................................................................................................................18 3.1
- On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus süsteemi. - Grupiviisilist soojusvarustus süsteem. - Kaugsoojus varustus süsteem(kaugkütte süsteem). Lokaalne ehk kohalik soojus andmist samas hoones paiknevast või antud hoonet varustavast katlast/katlamajast. Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt maa kohtades. Võib toimuda väikekatla abil. Sobivad ka uuemad kohtsüsteemid(soojuspumbad). Grupiviisilise soojusvarustuse korral varustatakse linnaosa, linna mitmest keskmest ettevõttest. Selleks võib olla soojus elektrijaam(Iru). Kaugsoojus varustussüsteemil on suur transpordi võrk. Esimene ehitati USA-s 1877a Lockford-is. 1903a hakkas tööle esimene Vene kaugsoojusvarustus süsteem ja oli esimeseks soojus ja elektri koos tootmis jaam. Eesti suurim on ,,Tallinna küte" tegeleb edastamise ja müügiga. Tema turuosa on 68% kusjuures Tallinna kütte omanik on Prantsuse konsern ,,Dalkia"
Arvutada, kasutades sisekliima ja energiatõhusus tarkvarasid või üldisi akna omaduste arvutuse tarkvarasid: o IDA-ICE detailse akna arvutus (www.equa.se); o Window (https://windows.lbl.gov/software/window/window.html). Klaasiosa soojusläbivuse puhul on hea teada asjaolu, et klaaspaketi soojusläbivus suureneb välistemperatuuri langedes (temperatuurierinevuse suurenedes). Eriti suurte klaaspindadega hoonete puhul võib see muuta tavapärased varud soojusvarustuse ja küttesüsteemide dimensioneerimisel mittepiisavaks. Klaaspaketi soojusläbivuse sõltuvus välistemperatuurist (Thalfeldt 2016). Punktiiriga on tähistatud väärtus, mis on arvutatud standardtingimustel 28
energiakulude individuaaltarbijakeskse süsteemi juurutamiseks, mis võtaksid arvesse üksiktarbijate tarbimisharjumusi." Alates 2009. aasta jaanuarist peavad Eestis vastavalt Euroopa Liidu Energiasäästudirektiivile olema välja töötatud konkreetsed seadusandlikud aktid motiveerimaks elamumajanduses soojusenergiat säästlikumalt kasutama. Praegu reguleerib küttekulu arvestamist ja jaotamist EV Majandusministeeriumi 11. augusti 1997.a käskkirja nr 86 lisa "Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika", kus soovitatakse korterelamutes küttekulusid jagada proportsionaalselt elamispinna ruutmeetrite või kuupmeetritega. Soojusenergia tarnija esitab elamule arve üldsoojusarvesti alusel, mis on kommertslik mõõteseade (vajab teatud aja tagant taatlemist). Korteriomanike vahel saab kulud ära jagada kas nimetatud määruse alusel või kasutades individuaalset arvestussüsteemi. Otsuse esimese või teise kasuks võtab vastu
Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade käitamiseks vajalik sekundaaraur kuumutatakse ettenähtud temperatuurini abikatla auruülekuumendis 6. Laeva käigu ajal töötab 3-sektsiooniline utilisatsioonikatel 2. Kuna kahetaktilise peamasina väljalaskegaaside temperatuuri 280…350 0C tõttu pole küttepindade ülekuumenemise ohtu, kuumutatakse aurutarbijatelt aurustisse 3 tagasitulevat konden-saati vahetult utilisatsioonikatla ökonomaiseri sektsiooni 7 ja aurustussektsiooni 8 küttepindades,
hoone kompaktsus on köetava ruumi pinna või kubatuuri ja ruumi välispiirete (kustkaudu pääseb soojus välja) suhe; avatäidete (aknad, uksed) omadused, eelkõige: o klaasiosa soojusläbivus U, W/(m2·K); o raamiosa soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o avatäidete suurus, suund (ilmakaar); o klaasiosa päikesetegur g, - ja valguse läbivus; o päikesekaitse lahendused (jahutuse vältimiseks); soojusvarustuse ja küttesüsteemi omadused: o ahju, katla, soojuspumba vms. efektiivsus; o ruumitemperatuuri reguleerimise võimalus, ülekütmise vältimine; o kütte ja sooja tarbevee jaotussüsteemi soojuskaod; ventilatsioonisüsteemi omadused, eelkõige: o väljapuhkeõhu soojussisalduse ärakasutamine; o ventilaatori elektriline erivõimsus SFP, kW/(m3/s); o õhuvahetuse efektiivsus;
Siseseinte õhuhelipidavuse parandamiseks on võimalik seinu krohvida või ehitada seintele ehitusplaatidest topeltsein. Vahelagede õhuhelipidavuse parandamiseks on võimalik täita need raske täitematerjaliga (tuleb kontrollida talade kandevõimet ja läbivajumist) või ehitada lae alla ehitusplaatidest aluslagi. Vahelagede löögimüraläbivuse vähendamiseks tuleb ehitada ujuv põrand: elastne vahekiht jäikade põrandamaterjalide vahel. 13.2 Tehnosüsteemid 13.2.1 Soojusvarustus Soojusvarustuse renoveerimise sõltub oluliselt sellest, millise soojusallikaga on tegemist. Peamised soojusallikad korterelamutes olid: ahi/pliidiküte; korteripõhine gaasiküte; keskküte tsentraalse katla (levinuim gaasikatel) baasil; kaugküte; otsene elekterküte. 13.2.1.1 Ahi/pliidiküte Enne ahju või pliidi renoveerima asumist tuleb ahi või pliit lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal
annaabi.ee 
