tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks (esimene alustas tööd 1942. a. Chicagos) AATOMELEKTRIJAAM ehk tuumaelektrijaam on tuumkütust tarbiv soojuselektrijaam, milles toimub tuumaenergia muundamine elektromagnetvälja energiaks Reaktori aktiivtsoonis vabanenud siseenergia kandub esimesse soojuskandjatorustikku, milles tsirkuleerib vesi. Soojusvahetis kandub siseenergia teise soojuskandjatorustikku, milles kasutatakse vett. Teises kontuuris vesi aurustub soojusvahetist saadud energia arvel. Aur suunatakse auruturbiini. Auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Auruturbiiniha on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. Aatomielektrijaama kasutegur on 33% piires. plussid: väike kütusekulu, ei saasta keskkonda suitsu ja tolmuga
· Tänapäeval kasutatakse valdavalt suletud süsteemi, see tähendab, et hoone sise- ja välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega. · Soojusvahetis kantakse välisvõrgust tulev soojus üle sisevõrgule. · Tavaliselt kasutatakse kahte või kolme soojusvahetit: küttesüsteemi-, tarbevee- ja ventilatsiooni jaoks. · Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud
ahelreaktsioon. 27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale. 4 DEFA WARM UP mootorisoojendus süsteem Süsteem töötab 220V pealt. Defa pakub peaaegu igale automootorile mootori soojendamis võimalusi. Kõige laiaaldasemalt on levinud mootori plokki paigaldatavad soojendus elemendid. Defa
, (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s ,t k sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s ,t k sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C. 3 Qs=Gs*c(ts+-ts-)=0,007*4910*(64-50)= 4516,8 J/s Qk=Gk*c(tk+-tk-)=0,034*4185*(41-18)= 3272,7 J/s 1. Qk=3272,7 J/s Qs=4516,8 J/s 2. Qk=3243,1 J/s Qs=5814,3 J/s 3. Qk=4404,8 J/s Qs=6137,3 J/s Qkadu=Qs-Qk = 4516,8-3272,7=1244,15 J/s 1.Qkadu=1244,15 J/s 2. Qkadu=2571,21 J/s 3. Qkadu=1732,535 J/s 5.1
6 7 Arvutused 1. Soojusbilanss Qs = Qk + Qkadu ; (1) Gs c( t s+ - t s- ) = Gk c( t k- - t k+ ) + Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s+ ,t k+ sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s- ,t k- sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C. Statsionaarne olek I: Gs= 0,068 kg/s Gk= 0,057 kg/s Sooja vee keskimne temp T= 61,5 oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186 J/ (kg·K), Külma vee keskmine temp T= 270C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c=4183 J/ (kg·K), 0,068 kg/s* 4186J/(kg*K)(75-48)= 0,057kg/s* 4183 J/(kg*K)(42-12) +Qkadu Statsionaarne olek II Gs= 0,061 kg/s Gk= 0,058 kg/s Sooja vee keskimne temp T= 61oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186J/(kg·K),
77. Esitada 2 näidet agensita (kandjata) soojusvahetitest. 8 78. Mis eristab pindsoojusvaheteid segamissoojusvahetitest? Esitada kasutamise kohta kaks näidet. Pindsoojusvaheti puhul toode ja agens kokku ei puutu. Segamissoojusvaheti puhul võib agens otseselt kokku puutuda tootega (UHT töötlus). 79. Mille poolest erineb regeneratiivsoojusvaheti tavalisest (agensiga) töötavast soojusvahetist? Regeneratiivsoojusvahetis on toode ise ka agens. 80. Kuidas võib soojusvaheteid jagada kasutusvaldkonna ja funktsiooni järgi? Esitada 2 näidet. Regeneratiivsoojusvahetid ( toode on ise ka agens); Pindsoojusvahetid ( toode ja agens omavahel kokku ei puutu) 81. Millised on pindsoojusvahetite 4 põhigruppi geomeetrilise sarnasuse (ka toote ja küttepinna omavahelise kontakti) järgi?
Praeahi, mikrolaineahi, keeduspiraalid, pliidid. 3. Mis eristab pindsoojusvaheteid segamissoojusvahetitest? Esitada viimaste kasutamise kohta ka 2 näidet. Pindsoojusvaheti puhul ei puutu toode ja agens kokku, segamissoojusvahetis võivad puutuda, otse kontakteeruda. Segamissoojusvahetid: kõrgkuumutamine, infusioon, segukondensaatorid, fritüür. 4. Mille poolest erineb regeneratiivsoojusvaheti tavalisest (agensiga) töötavast soojusvahetist? Erineb selle poolest, et toode ise on agens ja lisaraha agensi peale seetõttu ei kulu. 5. Kuidas võib soojusvaheteid jaotada kasutusvaldkonna ja funktsiooni järgi? Esitada 2 näidet. Toiduainete töötlemiseks (plaatpastörisaator) ja soojusvahetid muuks otstarbeks (abitegevused, näiteks boiler). Funktsiooni järgi: monofunktsionaalsed (ühesektsiooniline plaataparaat, plaatjahuti, külmkapp) ja polüfunktsionaalsed
Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud. Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse:
Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud. Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse:
tuletada valemi Qkte = G C p (t 1 - t 2 ) n G küttevee hulk C p = 4,19 n vaadeldav ajavahemik tundides. Soojussõlmes soojusvool antakse soojusõlmes hoone tsirkuleerivale veele ja kaasaegsetes toimub soojuse ülekandmine küttesoojusvahetis leitakse ülekande valemiga. Qkte = G C p (t 1 - t 2 ) n = kADt kesk n K soojusläbikande tegur ( w m 2k ) A soojusvaheti soojusülekande pind t kesk keskmine temp-de vahe soojuskandjate vahel. t1 ja t 2 - soojusvahetist väljuva ja küttesüsteemi siseneva vee temp ja tagasivoolu vahe. Soojusväljastust on võimalik muuta varjeerides mitmesuguseid parameetreid. 1. Muudame 1 - kvalitatiivne reguleerimine. 2. Muudame kulu Gkv - kvantitatiivne reguleerimine. 3. Muudame t1 ja Gkv korraga kvantitatiivne ja kvalitatiivne reguleerimine. Soojussõlmes toimub täiendav reguleerimine. 30 Reguleerimine soojussõlmes.
riketeks ning õlitussüsteemi lisa koormamine. Õlitussüsteemi hulka kuulub ka kolvi põhjale suunatud pihustid, mis jahutavad kolbi ning määrivad silindriseina . Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi
soojustarbimise vajadus. [13] Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem Allikas: (http://www.virkus.com/kalle/wp-content/uploads/2012/01/kollektor.jpg) 9 1.5.1.3. Päikesekollektorite liigid Tasapinnaline päikesekollektor Kollektorite lihtsaim mudel, mis koosneb päikesekiirgust neelavast tasapinnast ja sellele paigutatud soojusvahetist, milleks lihtsaimal juhul on klaastorus liikuv õhk või vesi. Mida paremad on katteklaasi isolatsiooniomadused, seda kõrgem temperatuuriga on väljund, kuid seda väiksem on soojusvaheti kasutegur. Madalatemperatuurilise vee tootmiseks on kõige efektiivsem kasutada ilma katteklaasita kollektorit, mille juures miinuskraadide korral kasutatakse külmumisohu vältimiseks soojusvahetis vee asemel mõnda madalama külmumistemperatuuriga vedelikku, nt glükooli. [3: 62-63]
annaabi.ee 
