BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga
hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm)Probleemne osa sokkel Niiskuskoormuse seisukohalt jaguneb vertikaalne hooneosa kolmeks: fasaadid, sokkel ja keldrisein. Fasaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli
leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali.
Rooplaadiga saab kujundada ja vooderdada ka kumeraid pindu. Tervise- ja keskkonnasõbralik rooplaat on tänapäeval tõhus alternatiiv ka kipsplaadile, mis mitmetel põhjustel ei ole osutunud sobivaks ega tervislikuks ehitusmaterjaliks. Kui hinnata eri materjalide primaarenergiat, s.t. kogu energiahulka, mis on vajalik materjali tootmiseks, alates toormaterjali saamisest lõpetades ehituspaika transportimisega, siis pillirooplaadi primaarenergia ühe kuupmeetri materjali kohta on soojustusmaterjalidest kõige keskkonda säästvam (võrreldes näiteks linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga). Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjal savi- ja lubikrohvile nii renoveerimistöödel kui ka uusehitusel. Nendega krohvimine tagab ühtlasi rooplaadi tuleohutuse. Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna. Tavalise rooplaadi mõõtmed on 2 m x0,6 m, paksus 5 cm
mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib
· mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu · soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses · tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab
praegu levinud soojustusmaterjalidel. Elamutes, kus soojustuseks on saepuru, hein, ainult mineraalvill või muu tuvastamata sodi, oli lae õhupidavus väike (Joonis 2.29 vasakul on saepuruga soojustatud lagi, millelt olid eemaldatud heinad). Kõige väiksema õhupidavusega olid õhupidavuse mõõtmistel kattelaudisega laed. Väike õhupidavus suurendab oluliselt küttekulusid. Lagede viimistlemiseks kasutatud vineer või krohv suurendas oluliselt lae õhupidavust. Algsetest soojustusmaterjalidest oli mõnevõrra parema õhupidavusega savi(-linaluu segu). Joonis 2.29 Lae saepurusoojustus (varem olid seal ka heinad, vasakul). Mullaga soojustatud lagi, mis on pinnalt mädanenud (vasakul). Kui pööningu vahelae soojustuseks on liiv või muld ja esineb katuse läbijookse, on vahelae soojustus püsivalt või pikka aega märg. Esines elamuid, mille mullaga soojustatud pööningu vahelakke oli kogunenud niiskus ja seetõttu olid lae puitosad mädanikukahjustustega (Joonis 2
Erinevalt eelnevalt tehtud uuringutest tellis- ja suurpaneelelamute kohta, on puitelamute puhul enam kortereid, kus on tehtud kapitaalremont ning korterid, kus pole viimase kümne aasta jooksul üldse remonttöid tehtud, praktiliselt puuduvad. Remonttööd on vastavalt hoonete iseloomule olnud erinevad, 38% korterite puhul on paigaldatud kas osaliselt või täielikult sisemist soojustust, mida telliselamutes uuritud korteritest oli osaliselt tehtud vaid alla 10 % korterites. Erinevatest soojustusmaterjalidest oli kasutatud lisaks tavapärastele ka pilliroomatti ning rooplaati. Sanitaarremondi tegemise sageduse intervallidest oli kõige levinum viie kuni kümne aasta tagant teostatav remont, 43 % (vt. Joonis 12.5). Harvem kui kümne aasta tagant teevad remonti 22 % vastanutest. Tellis- ja suurpaneelelamute uuringutes oli samuti kõige levinum sanitaarremondi sageduse intervall 5-10 aastat (vastavalt 39 % ja 53 %). 206
annaabi.ee 
