SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris?
.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................7 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................7 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................8 Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa?....................................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP.............................................................................................................10 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................11 Dimensioneerimine...............................................................................................................12 Vastavus kliimaoludele.
· Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad.
muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub. Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui nüüd seda suurt investeeringut maja konditsioneeridele vaadata kasutamise mõttes, reaalne kasutamisvajadus on sageli ainult 2-5 nädalat aastas, siis sellise suure investeeringu tegemine on küsitav. Kas kannatada palavust või teha kallis investeering? Õhk-soojuspumpa saab kasutada suvisel perioodil väga edukalt konditsioneerina ja seetõttu kellel õhk-soojuspump olemas saavad oma maja jahutamise muret sellega leevendada ning investeeringuna kindlasti tasuv. Üheks võimaluseks on kasutada mobiilseid konditsioneere, mida siis vastavalt vajadusele tõsta ühest ruumist teise. Mobiilse lahenduse miinusteks on aga kondentsveeanuma tühjendamise ja sooja õhu välja juhtimise vajadus. Plussiks aga kindlasti hind.
süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka märkimisväärne kogus hapniku. Kahjuks ei ole soojuspumbad Eestis väga levinud, kuid õnneks on inimesi kes muretsevad kekskonna heaolu pärast ja kasutavad soojusenergiat säästlikult. Need inimesed, kes muretsevad omale maasoojuspumba, käivad alguses välja suured summad. Tulevikus on neil majanduslik olukord parem kuna nad maksvad elektri eest 2/3 vähem kui nendel kellel pole soojuspumpa. Kodus sooja hoidmiseks on oluline kontrollida, et ei esineks soojuslekkeid. Kui need avastatakse, tuleb maja korralikult soojustada. Taastumatute loodusvarade säästmiseks oleks kodus soovitav kasutada soojuspumpasid, päikesepatareisid või mõlemaid koos. Ma loodan, et eestlased hakkavad rohkem mõtlema loodus- ja rahasäästlikult ning neil oleks kodus soe ja mõnus olla.
meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus
päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast
Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse.
keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. · Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. · Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. · Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. · Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. · Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse 4 2. Soojuspumba töö põhimõte
Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Päikeseenergia kasutamisest Eestis, kui väga alternatiivsest energialiigist, rääkida ei saa. Küll võib teda kasutada mingil määral teiste energiatootmisprotsesside kõrvalproduktina
), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida katmaks tipukoormusi. Lisakütte liigi valimisel tuleks üldiselt lähtuda eelkõige investeeringu suurusest. Soojuspumpade peamine eelis on see, et nendest saadakse nö. tasuta nii soojust kui ka jahutust. Keskonnasõbraliku hoone näitaja on ka selle sisekliima kvaliteet. Mida tervislikum on siseruumide keskkond, seda harvem on näiteks töötajad haiged ja rohkem tööle pühendunud, mis omakorda suurendab etteõtte tootlikust
tekkides lülitub sulatusreziimile; sulatamine aja ja temperatuuri järgi "Time-temperature defrost" aja ja temperatuuri järgi sulatamisel on soojuspump-seadmel ette määratud kindlad intervallid, millede tagant peab seade lülituma sulatusreziimile või on selleks eraldi temperatuuriandur. Ajavahemik kahe sulatuse vahel võib varieeruda 30 90 minutini olenevalt süsteemist ja regioonist kus soojuspumpa kasutatakse. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 83 Õhk-õhk soojuspumba eelised ja puudused Eelised: Väiksemad investeerimiskulud Lihtne paigaldada Kõrge efektiivsus Reversiivsus Õhk-õhk soojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava seadmena ehk õhukonditsioneerina Puudused: Õhk-õhk soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. Õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist
päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[Lisa 1; Pilt 10] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata.
viimine alla keskkonna temp. Kasutatakse peamiselt õhu konditseerimseks ja hoonete vendileerimiseks. Soojuspump protsesse kasutatakse soojuse viimiseks keskkonna temperatuurilt või pisult kõrgemalt kõrgema temp kehale ja neid protsesse rakendatakse soojusvarustus süsteemides. Kasutakse rajoonides kus kaugkütte majanduslikult ennast ei õigusta ja kasutatakse lühikese kütteperioodidega kus on suhteliselt soe. Kombileeritud protsess ühendab endast nii soojuspumpa kui ka külmutusseadet. Tööprintsiiblilt jagunevad kõik soojustransformaatorid kolme põhigruppi: 1. Kompressor külmutusseadmed. 1.1. Gaaskompressor külmutuseadmed. 1.2. Aurukompressor külmutuseadmed. 2. Absorbsatsioon 3. Ebzetor ehk. Injektsioon TD kehi mida kasutatakse seadmetes nim. külmutus agentsideks. Kasutusel on kompressor, mõnes on pump TD keha paisuti temp. alandamiseks ja paisumine toimub spetsaalselt paisutus masinas (detanduris) või trosserseadmes
soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte. Puitkorterelamute ruumiplaneering ei ole sobivaim õhkkütte jaoks, kuna palju on väikeseid ruume, kus sooja õhu ringlus ei ole parimal moel tagatud. Puitkorterelamule soojusvarustuseks õhk/õhk soojuspumpadega peab arvestama iga korteri kohta vähemalt 1…3 soojuspumpa, mille välisosade mahutamisega tekib probleem. Soojuspumpade välisosasid ei ole ilus paigaldada tänavapoolsetele fassaadidele ja vaadeldavatele külgfassaadidele. Soojuspumba välisosi ei tohi kinnitada puitseinale, vaid tuleb toetada maapinnale või kinnitada vundamendile. Kõikide korterite välisosasid on raske paigaldada hoone tagafassaadile nii tehnilistel (pikk ühendus soojuspumba sise- ja välisosa vahel) kui ka arhitektuursetel (fassaad saab rikutud) põhjustel. Joonis 13
annaabi.ee 
