neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell snkroniseerib elundkondade talitlust peva rtmiga. 3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hsti arenenud ajukoor. Psisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Jrglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled
Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: • sokid – 0,04 • kingad – 0,04 • T-särk – 0,08 • pikkade käistega päevasärk – 0,25 • pikad püksid – 0,3 • pintsak – 0,4 • kleit – 0,5
päevast. Suuremal munal on soojusproduktsiooni maksimum kõrgem kui väiksemal munal. Embrüo soojusproduktsiooni mõjutavad: 1. kanatõu kasvupotensiaal 2. muna mass Tänapäeva suure produktiivsusega kanakrosside munade inkubeerimisel suureneb soojusproduktsioon inkubeerimisperioodi lõpul kuni 20% võrreldes nö traditsiooniliste kodukanadega. Ehk kiirekasvulisel lihakanal on kõrgem soojusproduktsioon kui munakanal. Embrüo soojatajuvus (-aisting) Soojaaisting erineb soojusproduktsioonist, sest lisaks mängib suurt osa ka ümbritsev keskkond. 4 põhilist faktorit: * munakoore soojusjuhtivus (läbilaskvus) * muna ja keskkonna temperatuuride erinevus 5 * õhu kalorimeetriline kapatsiteet (õhu soojusjuhtivus) * õhu liikumiskiirus Munakoore soojusjuhtivus - aeroobsetes tingimustes on loote peamiseks energiaallikaks rebulipiidid, mille metabolismil vabaneb vesi ja CO2, mis
soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 C. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse,
Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel. Kui temperatuur tõuseb, siis see erinevus väheneb. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: · sokid 0,04 · kingad 0,04 · T-särk 0,08 · pikkade käistega päevasärk 0,25 · pikad püksid 0,3 · pintsak 0,4 · kleit 0,5
annaabi.ee 
