Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümbruses. Kristallilisi aineid kujutatakse kristallvõrena ( aine osakesed on kerad, jooned toovad esile ruumilisuse ). Vedelik. Voolavad ja ei säilita kuju. Aineosakesed paiknevad hõredamalt kui tahkises. Põhiliselt võnguvad oma koha ümbruses, kuid võivad ka teiste vahelt ,,läbi hüpata"( põhjustab vedeliku voolavuse ). Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises. Amorfsed ained. Vedeliku soojusliikumisega sarnane, aga ,, hüppeid" toimub harvemini. Voolavus on sellest mõjutatud ( aine läheb lihtsalt pehmeks ). Gaas. Voolavad, kuid neil puudub kindel ruumala. Osakesed üksteisest kaugel. Osakeste vahel tühi ruum ( kokkusurutav ). Lahtises anumas gaas ei püsi tõmbejõud on väike. Osakeste liikumine on korrapäratu. Osakeste liikumise trajektoor on murdjoon. Ainete segunemine. Lõhnaõli lõhn levib, sest lõhnaõli osakesed segunevad õhuosakestega.
muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus: igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod. Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise
soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus: igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod. Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise töö
t2 Arvutamine annab lõpptulemuseks 22 A = ( 50 (9,8 + ) 2 ) J = 1080 J . 22 Vastus: keha tõstmiseks tuleb teha 1080 J tööd. 3.3 Energia Keha energiaks nimetatakse tema võimet teha tööd. Kehal võib olla energia, mis sõltub tema liikumisest (kineetiline energia) kui ka energia, mis sõltub tema asukohast (potentsiaalne energia). Lisaks sellele on kehal olemas ka siseenergia, mis on enamasti seotud keha sisemise soojusliikumisega. Kineetiline energia Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul mv2 Ek = . 2 Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena m v 22 m v12 A = Ek 2 - Ek1 = - . 2 2 6 Näidisülesanne 6. Keha impulss on 12 (kg·m)/s. Kui suur on selle keha kineetiline energia, kui
tugeva vesiniksideme energia on 2040kJ/mol ehk ligikaudu 10x suurem. 34. Milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus. soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks
34. Milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt
Siit saame, et tasakaalu korral kehtib seos F1. l1 = F2 . l2 . Kang ei anna võitu töös, kuid võimaldab teha sama töö väiksema jõukuluga. Mehaanika kuldreegel: niimitu korda kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kangi põhimõttel töötavad lõiketangid, pähklitangid, käärid, kaevukook, sõrg jne. 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud Siin me vaatleme vedeliku rõhku avatud anumates. Sellepärast pole rõhu käsitlemisel vaja arvestada molekulide soojusliikumisega ega temperatuuri mõjudega. See põhjustab ainult vedeliku ruumala muutust, kuid see ei mõjuta rõhku nagu edaspidi näeme. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule mõjuvat jõudu: F p= ; S Rõhk ei ole vektoriaalne suurus, kuigi jõud on. Põhjus on selles, et rõhu avaldises arvestatakse ainult pinnaga risti olevat jõudu ehk normaalrõhumisjõudu.
metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal. Metalliiooniga põrkudes annab elektron elektrivälja mõjul saadud kineetilise energia talle ära, s.t. see muutub ioonide soojusliikumise energiaks. Järelikult – metalli elektriline takistus on põhjustatud vabade elektronide põrkumisest metallioonidega. Sarnaselt vabade elektronide kaootilise soojusliikumisega on ka metalliioonid kristallvõres pidevas soojusliikumises, kuid kui elektronid eespoolmainitu põhjal liiguvad kulgevalt nagu molekulid ideaalses gaasis, siis ioonide soojusliikumine tähendab seda, et nad võnguvad ümber oma asukoha kristallvõres. Ilmselt on vaba elektroni ja metalliiooni põrkumise tõenäosus seda suurem, mida suurem on ioonide võnkeamplituud. Et metalliioonide võnkumise kineetiline energia allub samuti Boltzmanni seadusele (12.9), siis järelikult on
annaabi.ee 
