teel nimetatakse soojuskiirguseks. Soojuskiirguse levimine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris Kasvuhoonegaasid atmosfääris ei lase soojuskiirgusel kosmosesse tagasi peegelduda ja seega rikutakse ära Maa soojuslik tasakaal ning algab planeedi globaalne soojenemine. Siseenergia muutumine soojusenergiaks Muutke teksti laade Keemiast teame, et kütuse Teine tase põlemisel vabaneb Kolmas tase soojusenergia.
Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Soojuskiirgust saab koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Sellise meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik sellisel meetodil kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi. Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. 2) Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. 3) Kiirgustugevus kasvab temperatuuri tõustes järsult. 4) Keha poolt eraldatav soojuskiirguse hulk on võrdeline sama keha poolt neelatava kiirguse hulgaga. Soojuskiirguse mõju inimestele
3. Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (: Konvektsioon 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides. 2. Soojened vedeliku ja gaasi osad muutuvad kergemaks ja tõusevad ülespoole. Asemele tulevad külmemad osad, tekib vedelike ja gaaside ringlus. Soojuskiirgus 1. Üks soojusülekande liik, see on infrapuna kiirgus. 2. Mida kõrgema temperatuuriga, tumedam ja mida suurem on keha pindala, seda rohkem keha soojust kiirgab. 3. Soojuskiirgusel ei ole vaja keskkonda. 4. Soojusülekande käigus kandub siseenergia soojemalt kehalt külmemale. 5. See toimub nii kaua, kuni temperatuurid võrdustavad Soojusliktasakaal Nähtus, kus kehade temperatuurid said võrdseks ja soojusülekannet enam ei toimu. Kuidas võimalik muuta sisenergiat.? Mehaanilise töö ja soojusülekande abil. Soojushulga arvutamine Q=cmt Q-soojushulk J c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus
Sest päike annab vähem soojust kui maa kiirgab. 47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapinnakiirgus on suurem kui see kiirgus, mis maad soojendab. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Atmosfäär toimib kui hiigelkasvuhoone, mille sees asub Maa. Lainepikkuste vahemikus 7-15mm asub niinimetatud atmosfääri aken, mis laseb soojuskiirgusel lahkuda maailmaruumi. Kasvuhoonegaasid neelavad soojuskiirgust ja piltlikult sulgevad osaliselt selle atmosfääsri akna. Planeedi atmosfäär laseb läbi küll lühilainelistpäikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt tagasipeegelduvat pikalainelist kiirgust. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi. Keskmiselt nii palju valgust kui päikeselt saame, neeldub ka ära.
soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks: 1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad. 2) Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON--soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides. 3) Kiirgus--kõik kehad kiirgavad sooust, kui märgatav soojuslik toime on soojuskiirgusel ja nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis
Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuud on madal ning vesi külmunud. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et need ained lasevad küll lühiajaliselt päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. Kasvuhooneefekt hoiab Maa atmosfääri keskmise temperatuuri stabiilselt kõrgemana kui see oleks ilma kasvuhooneefektita. Kui kasvuhoonegaase satub atmosfääri liiga palju, siis hakkab see soojenema. Kui üleilmne temperatuur tõuseks, siis suureneks sademete hulk, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti, kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti?
kloororgaanilised ühendid. Selle tagajärjeks on taimede kasvu pidurdumine, nahavähi ja mutatsioonide teke, immuunsüsteemi kahjustumine. Lahendusi: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, riikidevahelised kokkulepped, tootmine taastuvatest energiaallikatest, tööstuses ja transpordis kahjulike ühendite emissiooni piiramine. Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus. Seda põhjustab kasvuhooneefekt, mis ei lase Maalt tagasipeegelduval soojuskiirgusel hajuda kosmosesse. Kasvuhooneefekti on tinginud inintegevus, nagu tööstus, energiatootmine, mis paiskavad nn kasvuhoonegaase (CO2, metaan) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid. Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine. Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus. Veekogude peamiseks
nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? V: Kõrguse kasvades temperatuus alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine polaar ööd ega -päeva. 13. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Mida on selles head, mida halba? V: Need ained lasevad küll lühiainelisel päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem
Erandjuhuks on läikivad metallpinnad, millel on madal kiirgusvõime nii nähtavas kui ka infrapunases keskkonnas. Selliseid pindu saab kasutada soojusülekande vähendamiseks kahes suunas. Üheks näiteks sellest on mitmekihiline isoleermaterjal, mida kasutatakse kosmosesõidukite soojustamisel. Keerukam tehnoloogia on madala kiirgusvõimega aknad, sest need peavad olema lisaks madalale kiirgusvõimele suure spektriala ulatuses ka läbipaistvad nähtavale valgusele. Omadused Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: · Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. Ideaalse kiirguri sagedusjaotus on antud Planc'i musta keha kiirguse seadusega. · Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. Näiteks, tulipunane keha kiirgab kõige enam nähtava valguse pikemaid lainepikkus (punane ja oranz). Kui
Wieni järgi): temperatuuri tõustes nihkub kiirgusspektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Kehtib seos: mT = b = const, kus m on kiirgusspektri maksimumile vastav lainepikkus ja T kiirgava keha temperatuur. 99 11.6.2. Luminestsents Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille tekkemehhanism on teistsugune kui soojuskiirgusel. Samas spektripiirkonnas kui soojuskiirgus, esineb ka kiirgus, mis pole tingitud keha kõrgest temperatuurist. Seda kiirgust nimetatakse luminestsentsiks. Näiteks teleri ekraanil tekkiv valgus on just luminestsents. Kuna nähtav luminestsents esineb palju madalamatel temperatuuridel kui nähtav soojuskiirgus, siis nimetatakse luminestsentsi hellitlevalt ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral toimub kiirgus ikka elektronide üleminekutel suurema energiaga
annaabi.ee 
