T0 kasvatab R. = 0(1+t), kus - aine takistus temperatuuril t0, 0- 00-l, - takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N- võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule'i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga. Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. =A/q, kus -elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas.
Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb. Mis on aurustamissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustamissoojus= aine aurustumiseks vajalik soojus:aine mass ehk L=Q:m Mida näitab aurustamissoojus? Kui suur soojushul kulub 1kg vedeliku aurustamiskes või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Mida nimetatakse sublimeerumiseks? Tahkete ainete aurustamist. Kuidas saab aurustumist kiirendada? Tõstes temperatuuri, jahutades välisõhu temperatuuri, õhuringlusega või rõhu langetamisega. Lambda(sulamissoojus)=Q:m
Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus on mulin. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal. Aatomi ehitus Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Aatomi tuum on positiivse laenguga.
Mistahes keha, näiteks ahju, temperatuuri muut on võrdne keha lõpptemperatuuri t2 ja algtemperatuuri t1 vahega: t2 t1 . Temperatuuri muutu tähistatakse tihti ka t, st t = t2 t1. Mida kuumemaks on vaja ahju kütta, seda rohkem puid peab ahjus ära põle- Tama. Puude põlemisel vabaneb teatud soojushulga, millist osa kandub üle ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutu tahame saavutada, seda suurema soojushulga Peab ahi saama. Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule üle kandunud soojushul- gast. Ahjusid on suuri ja väikseid. Suure ahju valmistamiseks on tavaliselt kasuta- tud rohkem telliseid kui väiksese ahju valmistamiseks. Järelikult on suure ahju mass väikse omast suurem. Suure ahju kütmiseks kulub rohkem puid kui väikse ahju kütmiseks, seda muidugi juhul, kui mõlema ahju temperatuuri muut on ühesugune. Mida suurem on ahju mass, seda suurem soojushulk tuleb ahjule anda, et saavutada sama temperatuuri muut. Erineva massiga kehade soojendamiseks sama tempera-
Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime Metallijuhtide temp. Elektrivoolu toimel suurenebKasutus: elektriliste soojusriistade 2) Keemiline toime Mõnede ainete keemiline koostis muutub elektrivoolu toimel. 3) Magneetiline toime Igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetvälja teke Lenzi reegel Elektrijuhisr elektrivoolu toimel eraldunud soojushul on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutsega Q=J(ruudus) *R*t Lühis, kaitsmed Lühis on olukord vooluringis kus vooluringi mingi osa takistus läheneb nullile.Selle tulemusena suureneb voolutugevus järsult. Kaitse ülesanne on katkestada vooluring kindla voolutugevuse korral Elektrivoolu töö ja toime 1 Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt.
)müügiks ja telgeleb nende esmase töötlemisega.Palju istandusi on eelõige arengumaades.Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale(sordiaretus,väetamine jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke väljapüük on kalavarusid tõsiselt vähendanud.Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi
energia töövõimet, sest teda võib pöörduva protsessi korral täielikult tööks muuta. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia, nende vahelin seos Gibbsi vaba energi muutu (nim samuti isobaarseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse G. See on aine vaba energi T,P=conts. Helmholtzi vaba energia muutu (nim samuti isokoorseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse F. See on aine vaba energia T,V=konts TD I seadus: q = dU + w TD I sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushul-gale (Q), mis saadakse väliskes-st ning tööle (A), mida süs. teeb välisjõudude vastu: U = Q - A, TD II seadus: Isoleeritud süst kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks)
ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust Kliimavööde Vegetatsi Niiskusolud Hinnang Põllumajandu ooni muldadel sliku maa perioodi e hulk pikkus; Soojushul k Lähisarktilin 1000 C Vähe Igikelts, Maa hulk väike e väheviljaka d Parasvööde(j 3-5 kuud; Vähe Vähe 500milj ha ahe) kõige viljakad haritavat; 700 väiksem milj haa soojushulk rohumaad
ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Tehniline kasutegur näitab kuivõrd efektiivselt kasutatakse ära juurde juhitud soojushul q: l q -q q t = 0 = 1 2 = 1 - 2 q1 q1 q1 28. Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid.
ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri mõiste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Tehniline kasutegur näitab kuivõrd efektiivselt kasutatakse ära juurde juhitud soojushul q: l q q q t 0 1 2 1 2 q1 q1 q1 28. Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid.
– Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane – Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini • Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles – Meestel maratonijooksus 41 – 41,5oC Soojuse äraandmine: 1) Soojuskiirgus - On omane kõikidele kehadele – soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele 2) Konduktsioon - Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushul sõltub soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest 3) Konvektsioon - Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva vee või õhu liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega 4) Aurumine - Aurumine toimun naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse,konvektsiooni ja
annaabi.ee 
