Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone. t B = t s - Δt vs (1) tB – tasakaalutemperatuur, °C ts – hoone keskmine siseõhutemperatuur, °C Δt vs – temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt Ülaltoodud valemist ilmneb, et oluline komponent hoone tasakaalutemperatuuri leidmisel on vaba soojusel, mis sõltub hoone sisemistest soojuseraldustest peamiselt: inimeste , elektrivalgustuse, elektriseadmete ja aknast siseneva päikese soojuseraldustest (valem 3). Mida suurem on hoone erisoojuskadu seda väiksem on ka temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt (valem 2). Δt vs = Φ vs / H (2) Φ vs – keskmine vabasoojuseraldus ruumis W H – hoone erisoojuskadu W/K Φ vs = Φ in + Φ el.v + Φ sead + Φ p (3)
välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU TÖÖTAMISELE Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: higistamise suurenemist ja soolade kadu liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24 C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 C. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 °C.
õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 oC
kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. 3 Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada
kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat,
õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 oC