ristlõige Mis eristab null-maja energiasäästlikust või passiivmajast? Viimaste puhul pööratakse tähelepanu eelkõige maja soojustusele ja küttelahendustele. Null- maja puhul käsitletakse kütte ja elektrisüsteemi (energia vajadust) ühe tervikuna. Oluline on seadmete võimalikult madal elektrikulu. Mis on projekteerimise puhul teisiti? Kui passiivmaja puhul lähtub arhitektuur maja maksimaalsest soojapidavusest, siis null-maja puhul arvestab arhitektuuriline lahendus kütte ja elektrisüsteemi eripäraga. Teisisõnu peab Nullmaja arhitektuur väga suurel määral lähtuma tehnosüsteemi nõuetest. Mis ei tähenda et selline maja võiks olla kole vaid lihtsalt teistsugune. EESTI PERSPEKTIIV Kas Eesti suudab energiasäästlikus ja tervislikus ehitamises ning renoveerimises muu maailmaga sammu pidada või jätkub meil lühinägelik tavamajade ehitusbuum? Passiivmaju
·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine. ·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine. ·Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest. ·Vähene heliisolatsioon. ·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid. ·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate
Ühe kilovati ostuenergiaga võime siirdada kütteks kaks kilovatti või enam looduslikku (tasuta) energiat, soojustegur võib ulatuda üle 300. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi ja suvel ruume jahutada. Seega on ühe süsteemiga võimalik kütta või jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbasüsteemi jaoks vajaminev taastuv soojusenergia hulk sõltub maja geograafilisest asukohast ja maja soojapidavusest. Mida soojem kliima, seda kõrgem on algtemperatuur ning seda tõhusam on soojuspumba töö. Kuldreegli kohaselt peaks pump olema nii suur, et toodaks 90% vajaminevast soojusenergiast. Väga külmadel päevadel tuleks kasutada lisakütteallikat, näiteks elektriradiaatorit või puuküttekaminat (Kivinukk & Staak, 2008). Kokkuvõte Selleks, et olla keskkonnasäästlikumad, tuleks kasutama hakata alternatiivseid energia ressursse
... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist, sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel vt.standardid) Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide temperatuuride järgi kontrollitakse veeauru kondenseerumist piirde jahedas
kõrgekvaliteedilised metall- või väärispuidust raamidega luksusehitiste aknad, kuigi viimaste maksumus võib olla neli kuni viis korda suurem eelmistest. Lisaks aknaraami valmistamise materjalidele ja ehitise karkassiga seotud kuludele mõjutab akna maksumust otseselt klaaside arv ja ilmastikukindlus. On aga ka neid tegureid, mis mõjutavad üksikute akende või akende gruppide maksumust enam kui ehitise soojapidavusest tulenevad nõuded. 1. Akna suurus. Väikesed aknad on ruutmeetrikohta kallimad nii akna konstruktsiooni keerukuse kui ka akna avamist võimaldavate detailide tõttu. Need kaks kulu seonduvad tegelikult aga pigem akna ümbermõõdu kui pindalaga. 2. Aknaruutude suurus. Väga väikesed aknaruudud tõstavad ruutmeetri maksumust, samuti ka väga suured aknaruudud, mis eeldavad paksema klaasi kasutamist. Pole tõenäoline, et kokkuhoid, mida
Joonis 3.25 Sisetemperatuuri tõus (vasakul) ja lang (paremal) ühe tunni jooksul perioodiliselt köetavates elamutes. 12 tunni jooksul on ahiküttega palkelamus võimalik temperatuuri tõsta keskmiselt 10 kraadi võrra (Joonis 3.26 vasakul). Kahe ööpäeva jooksul peale ahju jahtumist võib temperatuur langeda olenevalt maja õhu- ja soojapidavusest 10 kuni 20 kraadi (Joonis 3.26 paremal). 51 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
annaabi.ee 
