Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi
saj. Iirimaa turbamuuseumis säilitatakse puuvillast ja turbavillast tehtud kangast, mis on olnud kingituseks kuninganna Viktoriale 1835 aastal. 1870 – 1920 aastatel arendati väikestes KeskEuroopa ettevõtetes turbavilla tootmist, kuid sellest ajast pärineb patent ainult turbavilla eraldamise tehnika kohta. Valmistati temast vaipu, tekke ja rõivaid. Omadustest omab suurimat tähtsust halb soojusjuhtivus, mille tingib õõnes kiuehitus. Lambavillast peetakse teda kaks korda soojapidavamaks ning ka niiskus imamisvõime poolest ületab ta lambavilla. Turbavill ei elektriseeru ega sisalda baktereid. Kiud on hügieeniline ning ta seob endaga ja neutraliseerib kehapinnalt eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid.
50 cm-ni. Seega saab sellest materjalist teha väga kerget vaheseina ja ka toekat välismüüritist või kandeseina. Et mullbetoonist plokid on väga täpselt mõõtu lõigatud, kasutatakse viimasel ajal väga tihti välisseintes mördi asemel hoopis liimi. Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil. Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on ka töökeskkond palju puhtam, samas maksab liim mördist rohkem. Sarrustamine Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku.
paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega.
Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0054 * Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0027 * 2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1.3 Joonis 5. Välisseina veeauru sisaldus () ja küllastussisaldus (sat). KOKKUVÕTE Vaadates seina U-väärtust saame nentida, et seina U-väärtuse tase on liiga kõrge. U-väärtus võik jääda 0,21 W/(m2 K), mis on soovituslik väärtus, et seina soojapidavamaks muuta ja U-väärtust parandada peaksin hetkelise 150 mm vahtpolüstüreeni asendama vähemalt 200 mm vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse
Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0054 * Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0027 * 2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1.3 Joonis 5. Välisseina veeauru sisaldus () ja küllastussisaldus (sat). KOKKUVÕTE Vaadates seina U-väärtust saame nentida, et seina U-väärtuse tase on liiga kõrge. U-väärtus võik jääda 0,21 W/(m2 K), mis on soovituslik väärtus, et seina soojapidavamaks muuta ja U-väärtust parandada peaksin hetkelise 150 mm vahtpolüstüreeni asendama vähemalt 200 mm vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse
krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid
teistessegi konstruktsiooniosadesse. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri.
.....20 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................21 SISSEJUHATUS Energiasääst meie kliimas on ja jääb oluliseks teemaks, mille peale iga majaehitaja peab mõtlema. Seetõttu on väga oluline valida enda koju õiget 2 tüüpi aknad ja aknamaterjalid. Tänapäeval aknad on muutunud järjest soojapidavamaks, suurenenud on ka valik ning enda jaoks sobilikku akent leida on sedavõrd keerulisem. Millist akent siis ikkagi eelistada, milline võiksid olla akanamaterjalid ? 3 1 LIIGITUS 1.1 Raami materjal Vahest kõige põhimõttelisem valik tuleb teha aknaraami materjali vahel. Kas puit või PVC? Üks müüt, mida ikka ja jälle kummutada tuleb, on
16 kuni 48 tunnini. Aeglustajaid kasutatakse eelkõige: Betoneerimisel sooja ilmaga Transportimisel pika vahemaa taha Et vältida nähtavaid üleminekuid erinevate betoneerimisjärkude vahel Et tagada kogu massiivi üheaegne tardumine. 4. MINERAALSETEST TOORAINETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojaisolatsioonimaterjalide eesmärgiks on ehituses hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei
· teostatavus (vajab või ei vaja spetsialiseeritud firmat) · mugavus (parandab oluliselt või ei paranda) · tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)) Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust. 21 Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatse soojussõlmega. Olulised koefitsiendid soojustuse planeerimisel: Soojusjuhtivustegur Koefitsient (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad
muljet kä käsitöö sitööst. st. 70 35 Rõhtpalksein 71 Rõhtpalksein Vara valmistatakse kas V- V- või U-kujuliline vara. U- U-kujulist vara kuju peetakse kõige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-V-kujulise vara puhul tuleb jälgida, et saetera ei lä läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse. Köetavate hoonete puhul peab vä välisseinte vara laius olema vävähemalt 8cm, möömööndusega ndusega kuni 30cm pikkuses lõigus 6.5cm. Seinapalk peab olema pealt ümar ja palgi pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise
Ümaraks või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja südamiku poole jäävad väljapoole. Sellisel juhul on pragude tekkimise tõenäosus välispindadesse minimaalne. Vahel kasutatakse ka masinal töödeldud palgi pinna järeltöötlemist kirvega, et jätta muljet käsitööst. Vara valmistatakse kas V või U-kujuline vara. U-kujulist vara kuju peetakse kõige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-kujulise vara puhul tuleb jälgida, et saetera ei läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse. Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vara laius olema vähemalt 8 cm, mööndusega kuni 30 cm pikkuses lõigus 6,5. (Pool palgi paksust ). Seinapalk, peab olema pealt ümar ja palgi pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise palgi varaservad, et vältida vee imbumist varasse. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks
Kordamine: 1. Nimeta vaikliime. 2. Mis on liimmastiks? 3. Kirjelda põrandamastiksi kasutamist. 4. Mis on hermeetikud? 5. Mis on vahtplastid? 6. Nimeta plastmassist sanitaartehnilisi materjale. 7. Nimeta plastmassist elektri-isolatsiooni materjale. 15. SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI-MATERJALID 15.1. Üldmõisteid Soojaisolatsioonimaterjalid on kerged poorsed materjalid. Nende ülesandeks on hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine. 202 Soojaisolatsiooni-materjalid liigitatakse: Kasutatud tooraine segu järgi jaotatakse kolme liiki: orgaanilised , mineraalsed, orgaaniliste ja mineraalsete segud. Kasutamise otstarbe järgi jaotatakse soojaisolatsiooni-materjalid kahte rühma. Materjalid, millega isoleeritakse jahedaid pindasid. Kasutatakse
annaabi.ee 
