Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2. Kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvututakse valemi [5] järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1 LISA 1. Katsetulemused esitatakse kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga 4.5. Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramiselarvututakse valemi [6] järgi. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2 LISA 1. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus D arvutatakse valemiga [7]. 5. Katsetulemused Tabel 5.1. Valge EPS plaadi tiheduse määramine Katsekeha Katsekeha Katsekeha Katsekeha Tihedus , [kg/m3] mõõtmed maht mass, [g] [cm] [cm3]
surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada valemi 7 järgi. 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10-5 * P 0 + P0 (Valem 6) Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3] D = kesk + k * s (Valem 7)
4.5 Survepinge määramine kaudse meetodiga Kaudsel meetodil survepinge määramisel lähtutakse materjali tihedusest. Koormustaluvus arvutatakse valemi (4) järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1. (4) Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80-nel on 94,9 kPa ja EPS 50-nel 53,8 kPa. Graafik 1 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 4.6 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemiga (5).Tabelis 4.6 on välja toodud soojaerijuhtivused. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2: (5) kus 0 toote tihedus, kg/m³. 5 Tabel 4.6 Soojaerijuhtivus
F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi 6 järgi. Eps tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2. [3] Valem 6. toote soojaerijuhtivus [] o toote tihedus [kg/m3] Toote deklareeritud soojaerijuhtivus D arvutatakse valemiga 7. Valem 7: D toote deklareeritud soojaerijuhtivus [] k katsetulemuste arvuga seotud tegur [2,07] S soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga 8 Valem 8: 5
F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi 6 järgi. Eps tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2. [3] Valem 6. toote soojaerijuhtivus [] o toote tihedus [kg/m3] Toote deklareeritud soojaerijuhtivus D arvutatakse valemiga 7. Valem 7: D toote deklareeritud soojaerijuhtivus [] k katsetulemuste arvuga seotud tegur [2,07] S soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga 8 Valem 8: 5
Seejärel määrati joonlauaga algnäit d0, mm. Katsekeha koormati ühtlaselt kuni deformeerumiseni 10 % ning siis loeti skaala näit. Koormustaluvus arvutati valemist (3): F = S kus, -katsekeha koormustaluvus (survetugevus), N/mm2 F- koormus 10%'lisel deformatsioonil, N S- katsekeha ristlõike pindala, mm2 Katse- ja arvutustulemused on tabelis 1.3 1.5 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga valemiga (4): 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10 -5 * 0 + 0 kus, - soojaerijuhtivus, W/(m*K) 0- katsekeha tihedus, kg/m3 Tulemused on tabelis.1.4 3 Tabel 1.1 Katsekehade mõõtmed ja tihedused
Lisaks määrati materjalide koormustaluvus kaudse meetodiga. Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi (5) järgi. 10=10,0*o-81,0 (5) Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 4.5. 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi. =0,025314+5,1743*10-5*o+0,173606/o (6) soojaerijuhtivus [W/(m*K)] 4. Katse tulemused 4.1 Tihedus 4.1.1 EPS 60 Tabel 4.1 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3]
täielikult õhu materjali pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille soojaerijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust. Näiteks: ▪ Õhu sooja-erijuhtivus +10°C on 0,025 W/m °C ▪ Vee sooja-erijuhtivus +10 °C on 0,58 W/m °C ▪ Jää sooja-erijuhtivus 0°C on 2,2 W/m °C -10°C on 2,5 W/m °C Soojaerijuhtivuse sõltuvus temperatuurist: Temperatuuri tõusuga suureneb materjali soojaerijuhtivus. Temperatuuride vahemikus 0°-100°C muutub materjali sooja- erijuhtivus järgmise empiirilise valemi järgi: 𝒕 = 𝟎 (𝟏 + 𝜷 ∙ 𝒕) 𝑡 − 𝑚𝑎𝑡𝑒𝑟𝑗𝑎𝑙𝑖 𝑠𝑜𝑜𝑗𝑎𝑒𝑟𝑖𝑗𝑢ℎ𝑡𝑖𝑣𝑢𝑠 𝑡𝑒𝑚𝑝. 𝑡 ° 𝐶
Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k T qx = -k dT/dx 32. Mitu Celsiuse kraadi on 253 Kelvinit? -20,15°C 33. Mida iseloomustab sümbol d W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 34. Mida iseloomustab sümbol D W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 35. Mida me mõistame soojaerijuhtivuse all ja millest see sõltub (kirjelda sõltuvuse protsessi)? Standardis EVS 908-1:2010 · niiskusest · temperatuurist · materjali tihedusest (poorsus) · keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest
31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja temperatuurigradiendist q = -k ∙ ΔT qx = -k ∙ dT/dx 32. Mitu Celsiuse kraadi on 253 Kelvinit? -20,16°C 33. Mida iseloomustab sümbol λd W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 34. Mida iseloomustab sümbol λD W/(mK)? Kuidas seda määratakse? Standardis EVS 908-1:2010 35. Mida me mõistame soojaerijuhtivuse all ja millest see sõltub (kirjelda sõltuvuse protsessi)? Standardis EVS 908-1:2010 • niiskusest • temperatuurist • materjali tihedusest (poorsus) • keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse:
1.5.3.13.Soojajuhtivus Soojaerijuhtivus on sooja hulk dzaulides mis läbib 1m paksuse uuritava materjalikihi 1m2 pinnaga ühes sekundis (J/s=W), kui temperatuuride erinevus seina pindadel on 1oK. Tähis , ühik W/moK Konstruktsiooni soojusläbivust (thermal transmittance) iseloomustab soojushulk Q [W (J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1m2 kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk, tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava
Kui see on 1000 kg/m3, siis =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis =0,14 (W/moC) Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0...100oC vahemikus: · t = 0(1+ * t) (milles t ja 0 materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0 oC; = 0,0025; t- materjali temperatuur; · soojaerijuhtivus sõltub keemilisest ja mineraalsetest osadest. Soojaerijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest: Materjali niiskus suurendab sooja-erijuhtivust. Materjali niiskumisel surutakse kas osaliselt või täielikult materjalist õhk välja. Vee soojaerijuhtivus on ligikaudu 20 korda suurem kui õhul.Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust: Õhu soojaerijuhtivus +10oC on 0,025 (W/moC); vee soojaerijuhtivus
annaabi.ee 
