Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sooidentsuse" - 7 õppematerjali

Sigmund-Freudi
10
docx

Sigmund-Freudi

Iseloomulikuks on lapse võitlemine intiimsuse nimel, mida vanemad omavahel jagavad. Seda faasi iseloomustab lapse tahtmine minna koos vanematega voodisse ning armukadedaks muutumine tähelepanu üle, mida vanemad üksteisele jagavad. Ebaõnnestumine konflikti lahendamisel võib põhjustada selle, et inimene kartlik või võimetu lähedase armastuse suhtes; Freud arvas ka, et fiksatsioon võib olla homo-seksuaalsuse alus-põhjus. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse. Latentne faas: umbes 6. eluaastast kuni puberteedini. Latentne faas on suhtelise rahu faas. Seksuaalsed ja agressiivsed tungid on vähem aktiivsed. Genitaalne faas: puberteedijärgne. küpsus ja loovus, ning elu paremaks muutmine. Seega pole see ainult uue elu loomine (paljunemine), aga ka intellektuaalne ja artistlik loovus. Eesmärgiks on õppida, kuidas lisada ellu ja ühiskonda midagi konstruktiivset. Latentsele ja genitaalsele faasile pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu.

Filosoofia → Filosoofia
9 allalaadimist
Sigmund Freud
8
doc

Sigmund Freud

Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik ilma liigse süütundeta; lähtub käitumisel iseendast ning on suutnud tasakaalustada korralikkuse ja minnalaskmise. · Falliline faas kestab 3. kuni 5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb Oidipuse kompleks. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua kastratsiooniärevuse, hirmu seksuaalsuse ees, võimu- ja konkurentsiprobleemid jne. · Latentne faas · Genitaalne faas Veel kokkuvõtvalt Freudist Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega väga oluliselt inimpsüühika käsitust. Freudi õpetus on peale psühholoogia ja

Psühholoogia → Psühholoogia
53 allalaadimist
Sissejuhatus psühholoogiasse II osa
9
doc

Sissejuhatus psühholoogiasse II osa

Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod "rääkimisteraapia" ­ vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia ­ õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu

Psühholoogia → Psüholoogia
532 allalaadimist
Ülevaade psühholoogiast II osa
18
doc

Ülevaade psühholoogiast II osa

Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod “rääkimisteraapia” – vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia – õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu

Psühholoogia → Psühholoogia
12 allalaadimist
Arengupsühholoogia
28
docx

Arengupsühholoogia

Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas ­ Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas ­ 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas ­ 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
164 allalaadimist
Ülevaade psühholoogiast
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod "rääkimisteraapia" ­ vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia ­ õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest) ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu

Psühholoogia → Psühholoogia
77 allalaadimist
Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Suguühe e suguakt e koitus ­ inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne ­ suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika ­ armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus ­ gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest Soorollid ­ käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid ­ lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus ­ sexual education ­ on

Inimeseõpetus → Seksuoloogia ja...
243 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun