Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale tahtele ja mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus? Eeldatava tahteni jõuame, kui ei ole avalikke huve ega heakskiitu. Tuleb otsida vastust, kas soodustatu mõistlikult võttes, teades kõiki asjaajamise aspekte, oleks sellega nõus olnud. Tahet võiks eeldada juhtudel kui asjaajamine on selgelt soodustatule hästi mõistetavades huvides. Asjaajamise halb lõpptulemus ei muuda asjaajamist iseenesest õigustamatuks. Piiratud teovõimega soodustatu puhul ei saa lähtuda tema eeldatavast tahtest, küll aga huvist. 36. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed? Heakskiidu puhul mõeldakse just asjaajamise, mitte selle tulemuse heakskiitmist. Seda saab anda pärast AA-se alustamist soodustaja poolt
tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajamisega ei ole VÕS § 1018 lg 2 järgi tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused VÕS § 1019 alusel tegelikult soodustatule. Kui isik on võtnud endale `kohustuse' käsundita asja ajada, peab ta VÕS § 1022 järgi asjaajamisel arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest. See ei kehti, kui soodustatu huvide arvestamine oleks vastuolus avalike huvidega. Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisel tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.
(soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja
(soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja
Erandjuhtumid, kui omavad tähtsust: 1) kui on tegemist heakskiiduga; 2) tahte avaldamisel on oluline, et see kehtiks ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. § 1022 lg 5 – selle järgi piiratud teovõimega asjaajaja vastutab tekitatud kahju eest üksnes deliktiõiguse järgi. 41. Mida tähendab asjaajamisel saadu väljaandmise kohustus ehtsa KAA korral ning mis on selle kohtuse rikkumise tagajärjed (sh, mis nõudeid saab esitada)? Kui asjaajaja ajamise käigus midagi saab, peab ta selle soodustatule välja andma. Viide §-le 626 ütleb, et ajaja peab välja andma selle, mille oleks pidanud andma välja siis, kui nende vahel oleks sõlmitud teenuse osutamise leping. Kui ajaja saadut välja ei anna on 1) soodustatul täitmise nõue; 2) võimalik on ka kahjuhüvitamise nõue § 115 ehk üldsätte järgi. 42. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või
(Heauskne on asjaajaja, kes ei tea ega peagi teadma, et õigustatud KAA eeldused ei ole täidetud.) 15 Heauskne õigustamatu asjaajaja ei pea kõrvaldama tagajärgi ja peab hüvitama üksnes selle kahju, mis on tekkinud vajaliku hoolsuse puudumisest ( 1024 lg 2 ls 1). Kui asjaajamise eesmärk oli vahetult ähvardava ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja vaid sellise kahju eest, mille ta on soodustatule põhjustanud tahtluse või raske hooletuse läbi ( 1024 lg 2 ls 2). 48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? Kui asjaajaja oli heauskne, peab soodustatu andma asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete alusel ( 1024 lg 4). Ilmselt ei saa heauskseks pidada sellist asjaajamist, kus asjaajaja jättis soodustatu tahte välja selgitamata
annaabi.ee 
