Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta improtida või eksportida. Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine ja potensiaalsetele eksportiajatele ning madalaintressiliste laenude andmine ekporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna - Miks riigid piiravad väliskaubandust riigikaitse sisukohalt oluliste majandusharude kaitseks. - Vastloodud majandusharude kaitseks. Piirangud mitmekesitsavad majandust - Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest
- transiittollimaks Maksustamisviisi järgi: - väärtuseline tollimaks % ühikult - kindel tollimaks - kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot Kvoot on kaubakogus, mida riik lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida. Ekspordisoodus Ekspordisoodustus on tus maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetele eksportijatele ning madalaintressiliste laenude andmine eksporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna. Miks riigid 1. riigikaitse seisukohalt oluliste piiravad majandusharude kaitseks. väliskaubandust 2. vastloodud majandusharude kaitseks. 3. piirangud mitmekesistavad
· kodumaiste toiduainete turu stabiliseerimine Pärast järsku põllumajanduse kogutoodangu vähenemist 1990 1995. a. (40 %), algas 1996. aastal stabiliseerumine ja 1997. aastal väike tõus. Põllumajandusreform oli 1. jaan. 1998.a. seisuga lõpetatud 361 ühismajandist 322-s. 1997. aastal oli Eestis 22 722 talu ja 854 põllumajanduslikku ettevõtet (osaühingud, aktsiaseltsid, riigimajandid). Põllumajanduslikele ja teistele maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele sooduslaenude ja ettevõtlustoetuse andmist korraldab Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (PMKF). 1998. aastal eraldati fondile 97 miljonit krooni. Fondi eelarves oli planeeritud kapitalitoetusteks 52 miljonit krooni, laenuintresside kompenseerimiseks 20 miljonit krooni ning laenudeks 25 miljonit krooni. Eesti tööstusest Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989. aastaks, ei vastanud taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turu- majandusele ülemineva Eesti Vabariigi vajadustele.
Maksustamisviisi järgi: - väärtuseline tollimaks % ühikult - kindel tollimaks - kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot Kvoot on kaubakogus, mida riik lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida. Ekspordisoodustus Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetele eksportijatele ning madalaintressiliste laenude andmine eksporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna. Dumping Miks riigid piiravad 1. riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude väliskaubandust kaitseks. 2. vastloodud majandusharude kaitseks. 3
võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu, kuid ei piira kauba kogumahtu. - kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida - litsents- määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse - ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Eksporditõke keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused, relvad vms). Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada teatud kauba väljavedu
Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: · tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid · kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida, · litsents- konkreetne ettevõte, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse · ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Miks piiratakse väliskaubandust · riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitseks · vastloodud majandusharude kaitseks · kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest · omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine o IMF IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond selle
Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: - tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid - kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida, - litsents- konkreetne ettevõte, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse - ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Miks piiratakse väliskaubandust - - riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitseks - vastloodud majandusharude kaitseks - kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest - omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine 12. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid ja ühendused Maailmamajanduse reguleerimiseks on loodud rida rahvusvahelisi organisatsioone
Lisaks kaasneb sellega ka üldine majanduse elavnemine, kuna tööd saavad ka teenindussfäär. Palju sõltub riigi senise rahanduspoliitika jätkumisest, st. kas välditakse ka edaspidi negatiivset riigieelarvet, piiratakse välislaenude mahte ja ei tehta lühinägelikke populistlike otsuseid investeeringute tegemiseks. Viimased loomulikult meeldiksid ehitajatele, kuid sellest tulenev mõõnaperiood teatud aja pärast on seda sügavam. Euroopa toestusfondidelt saadav abi ja sooduslaenude maht mõjutab oluliselt Eesti ehitusturu mahtu Võrreldes Eestis elamispinna suurust üle elaniku kohta, milleks on 28 m 2, muu Euroopaga (u. 40 m2), võib just siinkohal näha Eesti ehitusmahtude suurenemise tulevikupotentsiaali, kuid seda loomulikult eeldusel, et elanike sissetulekud suurenevad. 9. Juhtimine ja õigusõpe (9.1-9.5 Enn Tammaru poolt kontrollitud, 9.6-9.10 Roode Liiase, Helje Johansoo poolt kontrollitud) 9.1 kuni 9.5 kohta käib selline kommentaar Ennu poolt : üldjoones O.K