Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soo loomad ja taimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiir, jänes, mustela, naarits, kärp, küüvits, sinika, karihiir, kehakaal, halljänes, kobras, rattus, juttselg, hiire, koduhiir, kährik, pruunkaru, karv, mäger, tuhkur, mink, punahirv, tähnikhirv, metskits, huulhein, tupp, villpea, sookail, soovõhk, kanarbik, pohl, mustikas, mutt, kõrv, vulgaris, oravatel, lendorav, rändrott, kodurott, vulpes(Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus
(Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus
..90 cm, sabapikkus 26...55 cm · 8...15 kg · ligikaudu 2000 isendit · Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim · tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate · eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel · üksikeluviisilised loomad · tegutsevad peamiselt videvikus · toidu hangib peamiselt veest · on tippkiskja keda ohustab inimene ning haruharva suured kiskjad · kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ! EUROOPA NAARITS Mustela lutreola L. · Eesti kõige haruldasem imetaja · tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm · 0,5...1 kg · Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool üksikute gruppidena. · peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits
ronija, varitseb ta saaki maapinnal. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas 0,5–1 kilo korraga, on registreeritud ka üksikud 1,5–2,3 kilo söömise rekordjuhtumid. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves püüab oma saagi kätte saada mõne otsustava hüppega; kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. 5–15 meetrit on maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ta aga
Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5. Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele.
Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
