1) põhja – rootsi, taani, norra, islandi, fääri. 2) lääne – inglise, saksa, alamsaksa, letseburgi, hollandi, afrikaani, friisi, fääri, jidiši 3) ida – gooti Hansa Liit – rahvusvaheline kaubandusvõrgustik ja esimene mereimpeerium, mis põhines kaubandusel. Alamsaksa keel oli selle liidu peamine keel ja jättis liidu oma keeltele mitmeid pärandeid. heliline ja helitu – häälikute liigid. Helilised häälikud on täishäälikud ning mõned kaashäälikud nagu sonorandid (n,m,r,l) aga ka v ja z. Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa
16001629 Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa ruunitähestik koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul sonorant heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees
tähendusi semantiline võrgustik e. semantiline ruum- selle sõlmpunktide vahel esinevad nii kokkukuuluvus- kui ka vastandussuhted semantilised komponendid e. tähendustunnused, üldkehtivad tähenduse osafaktorid semeem e. tähendussisu semiootika e. märgiõpetus seotud morfeem- selline morfeem, mis ei saa kunagi esineda iseseisva sõnavormina sibilant- kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks e. sisihäälikuks sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus.
(i, ü, u), keskkõrgeteks (e, ö, e (õ), o) ja madalateks (ä, a). F2 väärtustest lähtuvalt eesvokaalid (i, ü, e, ö, ä) ja tagavokaalideks (u, o, e (õ), a). Mitmetes keeltes avaldab vokaali kvaliteedile mõju pearõhulise silbi vokaali pikkuse muutumine, eesti keeles muutub eri vältes sõnade vokaalide kvaliteet üsna vähe. Rõhutute silpide vokaalide kvaliteedile avaldab mõju ka sõna välde. Diftongis on esmatähtis esimene liige. Sonorandid (l, m, n, r) palataliseeritud ja palataliseerimata konsonantide akustilised iseärasused: 1) siire vokaalilt palataliseeritud konsonandile on pea 2x pikem kui palataliseerimata konsonandile. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali lõpuosa on i-line 2) palataliseeritud konsonantide formantväärtused on madalamad kui palataliseerituil. Nasaale eristab liikvidatest resoneerumine lisaks suuõõnele ka ninaõõnes. Nasaalide puhul tuleb
frikatiividega laiem koondtermin: spirandid ehk ahtushäälikud (
1600–1629 – Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla. 1645 – Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa ruunitähestik – koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul sonorant – heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus – tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel – kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel. Kuna grammatika on sõna sees, on sõnajärg lauses suhteliselt vaba. Poiss sõi suppi- 6 varianti!! tokpisin – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks
annaabi.ee 
