pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe.
Ilmar Laabanit peetakse eesti sürrealismi rajajaks. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946, Stockholm) Kogus esineb: 1. assotsiatsioonide vaba voolamine 2. võõrsõnalembus 3. vabavärss 4. tahtlikult rabav sõnade valik 5. rütmi puudumine Raamatu olulised kujundid on meri, liiv, neitsi ja lumi, mis sümboliseerivad Tõde ja Ilu. Kogule heideti ette sonimist, roppust, rütmi puudumist. ,,Rroosi Selaviste" (1957, Stockholm) Kogu on selgelt dadaistlik ning selles esineb palju ,,mitte-teri". Tegelaseks on ekstravagantne daam, kes nimetab end Rroosi Selavisteks, kelle maailm on ennekõike humoristlik, mille muudavad naljakaks üllatuslikud keelesuhted. Tal on mitu nimekuju: Prantsusmaal Rrose Sélavy, Inglismaal Rrosee Sellaway, Venemaal Rroza Selova. Ta mõtleb ajude asemel hoopis keele abil ning põlastab pahatahtlikult
,,Kannatamine", ,,Koolmeistri hobune", ,,Orjapojad", ,,Otsija metsas". 7 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI "Tume inimeselaps" (lk. 187) Ma ei kujuta ette, missugusele inimesele Jaan Oksa looming üleüldse "meeldida" võiks. Vast Ian Curtisele võinuks, aga too Manchesteri bändi Joy Division laulja poos end juba ligi veerand sajandit tagasi üles, sest ka tema elu oli üksainus agoonia, täis loitsivat sonimist, mis surmale keelt kõrva ajas. Oksal nõndasamuti lugege ja te neate ta ära, te tahate, et ta oleks eriti piinarikkalt surnuks mädanenud. Asjata just täpselt seda ta tegigi, õudselt kannatades ja küllap siiski omal moel võidutsedes. Ja kõik selle võiks saata kus kurat, kui see oleks sama tuim ja nüri kui suurem jagu maailma kolekirjandust, mis on vaid igavlevate keskklassi filoloogide pohmane jauramine. Oks on midagi märksa hullemat
Palaviku tõustes patsient väriseb külmast ja on kahvatu. Ta paneb selga rohkem riideid. Ihukarvad tõusevad püsti, tekib kananahk. Palaviku tekkimine ja säilitamine kulutavad energiat. Patsient nälga ei tunne. Janu tekib kuuma naha kaudu ja hingamisest suurenenud aurustumisest. * Palavikuperiood Temperatuuri tõusmise lõppedes värinad lakkavad ja patsiendil hakkab palav. Nahk on punetav ja kuum. Hingamine ja pulss kiirenevad. Kõrge palavik võib tekitada peapööritust, segasust, sonimist ja palavikukrampe. Palaviku ühtlasena püsimisel on soojuse tekkimine ja haihtumine tasakaalus. * Alanemisperiood Palaviku langemisel suureneb soojuskadu. Patsient higistab. Naha veresooned laienevad ja verevool kiireneb. Nahk on soe ja punetav. Soe nahk kuivatab niiskuse kehapinnalt. Soojus eemaldub higi ja hingeõhu kaudu. Alanemisperiood lõppeb normaaltemperatuuriga. Õendustegevus palaviku korral · jälgi patsiendi üldseisundit, · mõõda temperatuuri vastavalt vajadusele,
Astolfo tunneb Rosaura ära, olgugi et too ajab kõike tagasi ja mängib lolli. Astolfo ei taha pilti Rosaurale pilti anda, sest Rosaura ise on seal peal. Estrella satub kähmlusele peale ja nõuab selgitust. Rosaura valetab, et nad kaklevad hoopis Rosaura enda pildi pärast, mida Astolfo ära tahtis võtta et see on hoopis teine pilt ja saab pildi ning lahkub. Astolfol pole Estrellale pilti anda, mis Estrellat solvab. Segismundo viiakse kongi. Kuningas ja Clotaldo kuulavad Segismundo sonimist pealt: prints räägib unes, et tahab kuningat endale allutada ja Clotaldo tappa. Segismundo ärkab ja arvab, et nägi und, ning räägib Clotaldole oma unenäost. Kuningas kuulab salamisi pealt kõike. Segismundo mõistab, et peab raevu maha suruma. Clotaldo käsib Pasuna vangi viia, et too liialt välja ei lobiseks. Sõdurid ja rahvas murrab vangikongi, et viia Segismundo kui õiguspärane pärija troonile, et mitte võõramaalast troonile lasta. Algul eksivad ja tahavad Pasunat kaasa
Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb
üle prillide lumisel tänaval, ja talle näis, et laua ees ei seisa ei direktor ega härra Maurus, vaid lihtsalt keegi hall vanamees, kes oleks nagu elu rabas sumades põhja jalge alt kaotanud. Hea meelega oleks ta sellele vanamehele öelnud, et ka tema, Indrek Paas, kannatab sama tüdruku pärast, kellest räägib vanamees praegu. Aga muidugi ei lausunud ta sõnagi, vaid kuulas vaikides õnnetu vanamehe sonimist. Ainult endamisi kinnitas ta: ,,Ei aita miski, ka integraalid ja differentsiaalid ei aita." Mõne päeva pärast sai Indrek kirja. Ka härra Maurus nägi seda ja küsis: ,,Kes teile Saksamaalt kirjutab?" ,,Keegi sugulane," vastas Indrek ja läks ise üleni punaseks. Ta lihtsalt tundis, et läks, sest tal oli häbi, et pidi valetama Ramilda pärast, kes armastas nii väga tõtt. ,,Mis ta õpib seal?" päris direktor. ,,Elektrotehnikat." ,,Elekter on hea asi," arvas direktor
annaabi.ee 
