SHAKESPEARE LOOMING. 1) Lüürika e. luule - ühe osa luulest moodustavad kaks poeemi, mis on pühendatud noortele aristokraatidele, kes teda toetasid. ,,Venus ja Adonis" räägib jumalanna Venuse ja sureliku Adonise armuloost(traagiline). ,, Rüvetatud Lucretia" tegevus antiikajas. Rooma keisri poeg vägistab sõbra naise Lucretia, kes sooritab enesetapu, mis vallandab rahvamasside viha, mis viib ülestõusuni keisri vastu. Põhilised on sonetid. Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole. Sonetid räägivad kiindumusest, südamevalust, surmaeeldusest, pahedest ja iseenda kohtumõistmisest. Keelekasutuses on väga palju võrdlusi, isikustamisi. Shakespeare sonetivorm on nii täpne, et ei saa väga palju omaloomingut teha. Paljude sonettide peategelane on kaunis tõmmu, kuid ülbe daam, kellesse ta sõber on lootusetul armunud, kuid kes ta tunnetele ei vasta. N: 19- Aeg, ära muuda
elu kaduvuse üle, surm kui võrdsustaja, sotsiaalsete ebaõigluste eest kättemaksja, järelhüüded, surmatantsumotiiv · 12-värsiline koppel: mauriqueña · 3. elu: aukuulsuse elu, mis saavutatud maises elus oma ausate tegudega Hispaania renessanss · enamasti 16. sajand · Siglo de oro kuldajastu · 1605-1615 Don Quijote · Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid · tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas · hisp keel hakkas levima · Fernando & Isabel katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat · Renessansi kirjandus on idealiseeriv · Guevera, Cervantes, Cortes, Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega, Cruz Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof · tegutses Inglismaal
elutundega kogudes ,,Põlenud puu", ,,Pühapäev" ja ,,Seitsmes öö" (algselt ,,Hiiglased laulavad"). Seejärel saavutab autori kirjanduslik tegevus täie haarde juba igas põhiliigis eraldi looming hargneb jõuliselt lahti eepikasse ja dramaatikasse ning luule muutub paratamatult ainult lüürika kandjaks, varjudes pealegi Kangro lüürilise romaanitoodangu taha. See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet. Bernard Kangro on avaldanud ligi 100 sonetti ja arvestades tema kuulsat lauset, et avaldatu moodustab tegelikult kirjutatust umbes poole, võiksime sellele arvule ehk teist sama palju lisada. Autori enda sõnul see sonettide puhul siiski nii ei olevat. Ain Kaalep on jaganud
· Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante ,,Uut elu". Pihivad mõlemad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos aint mahukam. · Võrreldes Dante Beatrice-kujutamisega kirjeldab P. Laurat palju reaalsemana ja maisemana kirjeldab tema välimust just ja maist ilu erinevate sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. · Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. (P. Sonetivorm: abba abba cdc dcd) Sonett tekkest peale armastusluule vorm. · Peamotiivid P loomingus Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. 10 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Mõjutas kogu ülejäänud renessanssi vormipeenusega, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega
mõtisklev-filosoofiline alge. Jõudsalt kasvas Kangro nägemusliku fantaasiamaailma osatähtsus, eriti pärimuslike ainetega seoses. Muistse inimese tundeelu ja maailmapilt tema luules ei esine etnograafilise kirjeldusena, vaid teadvuse süvakihtidest tõusva aimusena, mis lubab tsiviliseeritud inimesel samastuda ammusega ja tunda õige aimus orgaaniliseks osaks iseendast. Täpne sonetivorm, mis küll sallis irdriime, asendus kiiresti vabalt kujundatud stroofikaga ja varieeruva rütmiga, liikudes aktsentueeriva süsteemi ja vabavärsi suunas. Ta pages Rootsi, kus avaldatud 14 uudiskogus on arendanud oma luule motiivistiku rikkalikes variatsioonides välja. Sünnimaa pildid, eriti Võrumaa vaated ja Tartu muljed esinevad kord mäletuslikus pühapäevapaistes, kord nostalgilises kaotatud maa tunded või üksikasjalikult väljajoonistatud
„Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse. Taassünni filosoofia. „Kadunud kodu” ja „Valge öö” (1920): stagnatsioon, kinnisideed, sugestiivsus; detailid; rõhk riimil, stroofi mitmekesisusel; sonetivorm. Lastelauludega alustas “Lastelehes”. Rahvalaulud juhatasid tee humoristliku ja südamliku luule juurde. Ilusad kujundid, lihtsad teemad: marjuleminek, tibukese unenägu. Samas ka sotsiaalne viletsus: külm tuba, isa haokelguga; kõlakujundite rikkus, kaotamata sidet kõla ja sisu vahel; Enno kaldus liigselt rõhutama endasse süübimist. Ta luule on abstraktne. Loomingus lähtub lapsepõlvemälestustest ja loodusest. Kirjutab kodu- ja loodusluulet, igatsuslaule, ballaade. 27. Fr
annaabi.ee 
