Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?...
• Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk • Orkestriteos "Sula" pälvis Young Composers Awardi • 2012
Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kuulamine Anastatica (2011):
Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
• Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). • Tema töödes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused. • Kasvades välja rafineeritud kõlatöötlusest, on Tulve vormikujundus “voolav” – pigem protsessina antud kui arhitektooniline. Veel • Jaan-Eik Tulve on tema abikaasa.
Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused: ·2000 Heino Elleri muusikapreemia ·2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist ·2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda)
Muu Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), "Õhtueine Emmauses" (1999), "Linnud" (2001), "Rännukutse" (2001) "Domini Cane" (2001). Rollid filmides · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) Rollid televisioonis · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2)
· ,,Verivalla" 1920 · ,,Pärisosa" 1923 · ,,Hääl varjust" 1927 · ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 · ,,Õnnevarjutus 1929 · ,,Lageda taeva all" 1930 · ,,Kivi südamelt" 1935 · ,,Jõulutervitus" 1941 · ,,Mureliku suuga" 1942 · ,,Sädemed tuhas" 1954 · ,,Ääremail" 1963 · ,,Mu süda laulab" 1981 ,,Unetuma laul" kogumikust ,,Hääl varjust" Kuhugille, kuhugille ma ei mahu! Olen ma ehk... peni, vend... Kumb meist, kumb meis somnambuul? Marie Under on üks Eesti tuntumaid 20. sajandi poeete. Ta oli väga silmapaistva käekirjaga luuletaja, kelle värsid kirjeldasid kõike eelkõige väga tundeküllaselt ja emotsionaalselt ning looduslikult. Olles ,,Siuru" rühmituse liige, aitas ta kaasa luulelevikule ja edendamisele Eestis. Ta on rikastanud meie kirjandust väga paljude soneti kollektsioonidega. Marie on kindlasti mitmetele kirjanikele ja luuletajatele olnud ja on siiamaani eeskujuks.
mõõdetavatele, arusaamatutele ja kontrollimatutele asjadele." Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Teosed: "Phainomenon","Lethe","Exodus","Saar" ,"Sõnajalad","Öö","à travers" ("Kaudu"),"Sinine","Sans titre","Sula","Salakäik","Vertige" ,"Ithaque" ,"Traces" ("Jäljed"),"Cendres","lumineux/opaque","Vie secrète","Valvaja","Delta", Muusika mängufilmile "Somnambuul","lijnen","Abysses". 1998. aastal võitis Helena Tulve "à travers" rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias teise koha, 2004. aastal pälvis ta orkestriteos "Sula" rostrumi võidu. 2000. aastal sai Helena Tulve oma viimaste aastate loomingu eest Heino Elleri nimelise preemia, 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis ta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. 2005
Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 1000 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada 6 km. Elda ja Soeginina pangad, rannikukooslused ja linnud. Loona Harilaiu loodusrada 20 km. Loodusrada asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi territooriumil 1
vilgub rind ja rinnal sõlg! Kõnnin katusel kui Taavet, Avab suu ja silmad suleb! põleb igatsuse haav, et Hoovab nardiõli vürts. kus ma kohtan Uuria naist? Tuigun, kätt ta ümber pannes - Kõrgemalle! Kõrgemalle! Tule, Bathseba! - - - Et saaks näha utetalle! "Johannes!" Peseb sääl ta kummargille? Mürts. Või ons ainult valge lille Kevadmuld Somnambuul Taas küünitud mu künniselle, Mustrohelisis lehis põlev õis. mu igavene sõber, muld; Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. kui väike sõsar rõõmsat velle Tal narrikübar kulmel. Oma nime sind usaldan. Kes meist on kelle? vist õndsalt üle õla heita võis. Üksteisest võtame me tuld. Ja läeb kesk sisisevat pimedust
Harilaid kerkis merest saarena 10002000 aastat tagasi. 14) Kiipsaare nukk on neem Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaare loodetipus Saaremaal. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Kiipsaare tuletorn http://www.geopeitus.ee/pic/13043.jpg 3.2 Lahed Vilsandi rahvuspargi aladel paikneb 12 lahte : 1)Auksaare laht 2)Haagi lõugas 3)Junkru laht 4)Kiisa laht 5)Kööbe lõugas 6)Lülle laht 7)Uudepanga laht 8)Abaja laht on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes. Laht on piklik, kagu-loode sihiline, lahesuu jääb loodesse.
MUUD ROLLID · Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), · "Õhtueine Emmauses" (1999), · "Linnud" (2001), · "Rännukutse" (2001) , · "Domini Cane" (2001). ROLLID FILMIDES · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) ROLLID TELEVISIOONIS · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2) · "Pehmed ja karvased" (2003) (ETV)
Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Vilsandi rahvuspargis Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest.
kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale". Nimetatud etendust mainiti 21 korda. Järgnes etendus ,,Kaheksa armastavat naist", mida mainiti üheksa korda ja etendus ,,Romaan" märgiti ära kuue vastanu poolt. Üks või kaks korda mainiti etendusi ,,Ausammas", ,,Kolm õde", ,,Majahoidja", ,,Põhjas", ,,Armastus tööpostil", ,,Hamlet", ,,Kuhu küll kõik lilled jäid", ,,Küllus", ,,Lendas üle käopesa", ,,Somnambuul", ,,Viimane võllamees", ,,Komando", ,,Maalermeister", ,,Kaasavaratu". Anketeeritute lemmiketendus ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale" oli Rakvere Teatri repertuaaris 2006. aasta novembrist kuni 2016. aasta novembrini. Etendust mängiti sel perioodil 254 korda. Kolmel viimasel aastal (2014-2016) mängiti sõnalavastust ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale" 60 korda ja etendust käis vaatamas 8376 teatrisõpra.
annaabi.ee 
