Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites. Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile.
Depressiivsed sümptomid vanuses 03.a. Söömishäired Unehäired Kasvupeetus Kurbus Miimikavaene nägu Nutulikus Tühjus silmades · Ei taha suhelda · Kaob lalisemine, kõne ja sotsiaalne naeratus · Ei tunne ümbritseva suhtes huvi · Tihti nakkushaigused. Depressioon 3-6: · laps pidurdatud, · liigutused aeglased, · mutism, · huvi kadu, · muretsemine, · nutulikus, · ärritavus, · unehäired, · isutus, · enurees ja enkoprees, · somato vegetatiivsed sümptomid, · kurb nägu, · tasane ja monotonne kõne, · kaebused valudele kehas, · õhtuti mitteproduktiivne motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel · Ärrituvus, solvamine, pahurus, agressiivsus, lahkumine kodust või koolist · Kadunud optimism ja elurõõm
Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika. II. ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga 1. Isiksuse häire areng Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja
ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused. Vaimuhaigused, kui verevarustuse haired. · Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi. Araabia · Jäkub Hippokratese traditsioon. · Araablased seletasid vaimuhaigusi ajuhäiretega . · Esimene vaimuhaigla Bagdadis 9.-10. sajandi vahetusel. · Kasutusel somato- ning psühhoteraapia võtteid, Stressiuuringud · Araabia (islami) kultuuris oli vaimuhaigetesse suhtumine teine kui paljudes muudes kohtades. Keskaeg · Keskajal vaimuhaigusi käsitleti kui hinge haigusi (,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid"). · Vaimuhaigused kui jumalik karistus asjaosalistele või inimkonnale. · Hakkasid tekkima varjupaigad, kuna vaimuhaigeid oli kombeks kodust välja ajada, nad olid häbi asjaks
haigus" jne. Lähtuvalt humoraalteooriast oleks tegemist pidanud olema nö kogu keha (mitte üksnes aju) haigustega. Samas Galenos oma anatoomia-alastes töödes sisuliselt defineeris ka motoorsed ja sensoorsed närvid. Hippokratese traditsioonist lähtuvalt seletasid ajuhäirete abil vaimuhaigusi ka araablased (Avicenna). 9.-10. sajandi vahetusel rajati Bagdadis teadaolevalt esimese vaimuhaigla. Selles kasutati (Rhazes) nii mitmedki somato- ning psühhoteraapia võtteid (viimasest olgu mainitud emotsionaalset stressi). Võib tõdeda, et araabia (islami) kultuuris oli vaimuhaigetesse suhtumine humaansem kui toonases kristlikus tsivilisatsioonis. 16 Euroopa kirik ei käsitlenud hinge (so inimeseks olemist) aju talitluse produktina, hing oli metafüüsiline fenomen. Vaimuhaigust käsitleti pigem hinge haigusena (kuigi hinge ja
saabuvat informatsiooni, motoorsed piirkonnad juhivad ja kontrollivad lihaseid ja nende liigutusfunktsioone. Ajukoore motoorse piirkonna funktsioonide kaart võimaldab luua ajukoore motoorse homunkuluse. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 16 Selgelt eristuvad ka ajukoore sensoorsed piirkonnad (eelkõige nägemine ja kuulmine). Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või
annaabi.ee 
