superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv, m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion),
collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t
3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6
psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon). Nüüdisajal on depressioon üldiselt hästi ravitav. Ravita võib depressioon kesta kuid ja isegi aastaid. Depressiooni diagnoositakse vaid siis, kui noorukil esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks. Kerge või kroonilise
1 NOORUKIIGA Noorukiiga on arenguetapp, mille eesmärk on lapse järkjärguline eraldumine lapsepõlvest ja saamine personaalseks täiskasvanuks. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) Noorusiga oma eri etappidega algab umbes 12-13-aastaselt ning kestab umbes 21-23-aastaseks saamiseni. Noorusiga algab eelnoorusega ning lõpeb noore täiskasvanuna. (Brummer, Enckell 2007:55) Selle aja sisse mahub mitmeid etappe ja arenguülesandeid. Nooruseas puberteedi somaatilis-hormonaalsed muutused käivituvad ja nõuavad, et kogu isiksus neile reageeriks. Keha muutumine ja seksuaalsuse tugevdamine seavad kahtluse alla senise, lapsepõlves ülesehitatud tasakaalu. Meele ja keha näitelavale astub seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55) Noorukiiga erineb lapsepõlvest selle poolest, et noorukil on palju täiskasvanuga samastumise kaudu saadud teadmisi
Crista ampullaris paikneb luulise poolringkanali sees oleva membranoosse poolringjuha ampullis. Macula on luulise esiku sees oleva membranoosse laburündi osades kotikeses (sacculus) ja mõigus (utriculus) Crista ampullaris ja Macula on tundlikud pea asendi muutuste suhtes ja ette nähtud ruumis orienteerumiseks (kehaliigutuste reguleerimine tasakaalu säilitamiseks). 2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m
annaabi.ee 
