Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.1...
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast ...
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( soma...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................................................................................4 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS................................................................................5 3. RAHVASTIK....................................................................................................................................6 4. MAJANDUS....................................................................................................................................7 5. LINNASTUMINE ...........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
