omased inimlikud tunded: armastus armukadedus viha ja sõjaõhutamine. Aga nad olid ka väga võimsad ning kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. (Wilkinson, Philip 2008: 34) Jumalad ja jumalannad mängivad olulist rolli inimsuhete kujundamisel ka Kreeka müütides. Müütilised lood seiklustest, sõjast ja vaprusest on toodud näiteks, et selgitada kõrget moraali. Lugude sõnum oli kreeklastele selge: et saavutada edu, ei pea üksnes hoiduma jumalate solvamisest, vaid võimsamaid neist, nagu Zeusi ja tema liitlasi, tuleb lepitada sündsa käitumise ja rituaalsete ohverdustega. Homerose müütiliste lugude seotust Kreeka jumalate ja inimlike voorustega õigluse, tarkuse, vapruse ja mõõdukusega tunnistas kogu Kreeka ühiskond. Kreeklaste mütoloogia mõjutas suuresti roomlastest vallutajate müüte ning on jätnud lääne ühiskonnale uskumatult suure pärandi, mille mõju kestab tänaseni. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 16-17)
Aga sõnad pole ainult niisama naljatamiseks - kui neid õigesti käsutada, annab see võimu, kui valesti, siis võib teha pöördumatuid vigu (liht- sameelselt mainitud tutvus isa Goriofga suleb Rastignacile Restaud'de maja ukse veel enne, kui ta aru saab, mis ta valesti oli teinud). 268 Sõnade mitmekülgne ja hädaohtlik loomus tuleb ilmsiks ka Rastignaci ja Vautrini ,,duelli" puhul. Esmalt jääb pansionäridele ning lugejalegi Vautrini kõnest mulje, et solvamisest tõusnud tüli lahendatakse tõepoolest relvadega. Nii küll ei lähe, kuid kähe mehe sõnaline kahevõitlus pole vähem pingeline ja ohtlik. Vautrin ei tapa Rastignaci, kuid igal juhul ründab teda, astudes välja ,,normaalse" maailma ja selle konventsioonide vastu ning õhutades Rastignaci endaga ühinema. Seda mitte ainult Tailleferide varandusele ligipääsemise plaanis, vaid oma mõtteviisis üldse. Viimases on ta edukam kui esimeses - Vautrini kaval plaan läheb
Nõudis, täiesti löödud ja langes kõigi imestuseks ka surnult maha. Õnnelikud hinged, sest nad said ühel ja samal päeval elada oma palava armastuse ja sureliku elu lõpuni; õnnelikumad kui nad ühte ja samasse paika jõuaksid; kõige õnnelikumad kui nende armastus seal edasi kestab; kõigest kõige õnnelikum on Simona hing, kes oma süütuses ohvriks oleks P. sõprade (villakraasijad/veel väiksemad in.) tunnistusele langenud. Ta leidis auväärseima tee: nende meeste solvamisest pääses ta sama surma läbi, mille kätte ta armsamgi oli surnud, ja tema hing järgnes P. hingele. Kõik olid kui keeletud, kuid lõpuks toibus kohtunik ja ütles, et paistab, et see salvei on mürgine ja tuleks koos juurtega maha raiuda ja tulle visata, et see enam kahju ei saaks teha. Aiavaht hakkas kohe käsku täitma. Selgus, et salveipõõsa all oli haruldaselt suur kärnkonn, kelle mürgisest hõngust salvei mürgiseks oli muutunud
Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad end liidrina tundes teisi hirmu ja/või armu all hoida. Kvantitatiivsete andmete ninglisatud põhjenduste analüüsimisel jäi mulje,et viimati vaadatud kasvandike puhul on alternatiivsed käituisviisid peobleemses peres kogetu ja
Kirjutas biograafiaid. Teoses De vita Caesarum ("Keisrite elust") suhtub ta kirjeldavatesse kriitilise hoiakuga (moraaliprintsiip). Ta ei järgi otsest kronoloogiat vastandusena Plutarchosele. Kohustuslikuks osaks on välimuse kirjeldus, keskne ülesehitusprintsiip on vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine. Käsitleb pigem eraelu kui poliitilist tegevust ja seetõttu muutuvad kirjelduse lõpu poole aina lühemaks ja detailivaesemaks, et hoiduda keisrite solvamisest. De viris illustribus ("Kuulsatest meestest") keskendub väljapaistvatele grammatikutele, reetoritele ehk kõnekunsti õpetajatele, poeetidele ja ajaloolastele. 138. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. Apuleiuse "Metamorfoosid ehk kuldne eesel" ja Petroniuse "Satyricon" ("Trimalchio pidusöök") 139. Mis on Cena Trimalchionis? "Trimalchio pidusöök" on tuntuim säilinud osa Petroniuse romaanist "Satyricon". 140
et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.» «Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes. «Ta patsutas taskule ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel ajal kui teie noormees viibis minestuses, ei jätnud te pilku heitmata tema taskusse? Mis seal oli?» «Kiri, adresseeritud musketäride kaptenile härra de Treville'ile.» «Kas tõesti?» «Nii kindlasti, nagu mul on au siin seista, Teie Ekstsellents.» 16
annaabi.ee 
