Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängud väga tähendusrikkad poeem,soololaul,klaveitranskriptsioonid,operett Virtuoosikultuse tekkimine Instrumentaalmuusika Ajastu põhizanriks oli ooper Klassitsismist ülevõetud vormid Harmooniaid rikastati kromatistidega
Tokaata d-moll- Meenutab Lübecki organisti Buxtehude improvisatsioonilist laadi tokaatasid, kuhu fuuga on vabalt sisse sulatatud ega eristu omaette vormiosana. 7. Mis on „Hästitempereeritud klaver“ ? Prelüüdide ja fuugade kogumik. 8. J. S. Bachi orkestrimuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! „Brandenburgi kontsertid“ Bachi loodud kuus kontserti, mis ta saatis Brandeburgi markkrahvile. Need kontserdid eeldavad väga ebatavalisi koosseise, osa neist on mitme solistiga soolokonotserdid 9. J. S. Bachi kammermuusikast ülevaade. Sellest on säilinud vaid väike osa ning enamus on loodud Köthenis. Tema kammermuusika teosed on nt:"Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst"
Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna. Kuna tal endaga kaasas esinemisel polnud Lenna Kuurmaad, siis laulu ,,Sinuni" esitas ta klaveril, kuid ilma Lennata. Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud. Nii Toome kui Lepland oskavad mängida klaverit ning nad näitasid meile ka oma oskusi. Nad astusid lavale ka koos, kus Ott laulis Koidu laule koos solistiga. Lubati üllatusesinejat ja selleks oli Code One, kelle solistiks on Sirli Hiius. Nas esitasid Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi, näiteks "On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas". Nende koos esinemist ma nautisin, sest Code One on mulle alati meeldinud. Õhtu lemmikuks võin siiski lugeda Ott Leplandi ja tema lugusid. Mulle meeeldib Oti
vaikselt, siis oli ootamatuid kohti, kus muusika valjenes, ning muutus kiiremaks ja traagilisemaks, süngemaks. See oli teos, mis jäi meelde ning meeldis mulle. Tekitas tunde, et seda lugu võiksin ma pikemalt kuulata, sest see oli pidevalt muutuv ning ootamatu, eripärane ja nauditav. Võrreldes esimese looga "Seherezade", võin öelda, et esimene lugu tekitas pigem und ja oli liiga aeglane, kuid viimane oli mõnus ja minule meelepärane. Balletitantsijaid oli laval kümne ringis koos solistiga. Kuid orkestrisse kuulus üle viiekümne inimese, sest oli kuulda helisid viilulilt, vioolalt, tsellolt, kontrabassilt, harfilt, flöödilt, oboelt, klarnetilt, fagotilt, metsasarvelt, trompetilt, tromboonilt, tuubalt, löökriistadel. Orkestrisolistideks võib pidada viiulimängijat Karina Volosinat ja trompeti mängijat Marti Suve. Nagu ma eelnevalt mainisin oli ballett hea, kuid midagi jäi siiski puudu. Ma lootsin
mul puudub, kuid et tegemist on kaasaja eesti tipp-pianistiga, seda tõestas Griegi Klaverikontserdi ettekanne Vanemuise kontserdimajas järjekordselt kõigist aspektidest hinnates. Toomas Vavilov on muusikuna elastne ansamblipartner ja seegi on ju hea dirigendi üks olulisematest näitajatest. Kõlaline tasakaal orkestri tutti'des oli ootamatult Griegis rohkem "puhkpilline" kui Sostakovitsi sümfoonia ettekandel, kuid seda peenetundelisem vahekorras solistiga saatematerjalis. Sostakovitsi Viienda ettekanne oli kindlasti sündmus nii orkestrile, dirigendile kui publikule. Vanemuise SOs näen suurt potentsiaali eesti muusikaelus, kui keelpillikoosseisuga, kus muusikute arv (9, 9, 6, 6, 4) peaks tegelikult olema pultide näitaja, s.t kahekordne, on võimalik sellisel hasartsel tasemel nii nõudlik partituur ette kanda. Suurepärase muusikuna on Toomas Vavilov ennast juba ammu tõestanud,
osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani. Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934) Artur Kapi 1.orelikontsert (1934) Eduard Tubina kaks viiulkontserti(1942, 1945/49) ja üks kontrabassikontsert (1948) Eino Tamberg- Trompetikontsert nr 1 op 42 (1972) Eino Tamberg Concerto grosso op 5 (1956) Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961) Arvo Pärt-Tabula Rasa (1977)
enam ei saa. KELL VEERAND KUUS hüüavad jälle sookured vanade turbaaukude kandis. Käivitan veelkord lindi, et võtta sest viimasest tedremänguhommikust see viimane varakevadehõnguline õhk. Sel hetkel tõuseb lauldes üles üks põldlõoke. Kui salvestatut hiljem puhanult raadiomajas ümbervõtte ajal suurtest kõlaritest kuulan, saan aru, et olen Põhjaka rabalt kaasa toonud õieti kauni helipildi. See on lihtne, üheainsa solistiga suurte sündmuste taustal. Sedamööda, kuidas lõoke lõõritades mikrofonist kaugeneb, jääb ta laul vaiksemaks ja see on, nagu tõuseks hing taeva poole. See on, nagu ärkaks roheliste kaselehekeste kevad ning murraks end välja jää sulamise ning vete kevadest. On asju, mida võib ilusaks analüüsida või rääkida, aga on ka neid, mis on juba sündides lootusetult loomulikud, ja nende ümber pole enam midagi targutada. Aga mitte esimesel kuulamisel ei saa alati
kohaliku muusikakriitika positiivse tähelepanu. Tegelikult sai E. Raudsepp hakkama kõigi reeglite kohase hat trick’iga. Saabunud tundmatu sõjapõgenikuna veebruaris 1944 Rootsi, esines ta juba sama aasta 5. märtsist alates Põhjamaade parima svingorkestri, Lulle Ellboj277 bigbändi solistina 7 päeva nädalas Stockholmi suurimas, 2000-kohalises Vinterpalacet- nimelises tantsusaalis. Nagu M. Westin kirjutab, oli orkestri menu uue solistiga nii suur, et publiku nõudel lükati hooaja lõpetamine 2 nädalat edasi. 278 Kogu seda populaarsust ei oleks ilmselt õige ainult E. Raudsepa arvele kirjutada, kuid nagu meenutab K. Laren, oli tema osa selles üpris suur. 279 See väide tundub üsna tõepärane, sest ka kriitika võttis uue solisti hästi vastu – temaga tehti raadiointervjuu 280 ja Rootsi suurima džässiajakirja Orkester Journalen 274 B. Kuuma küll juba teati, ta esines ka H. Speegi viimastel kontsertidel, H
annaabi.ee 
