Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast
SOLIPSISM Mis see on? Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. “Kui solipsist sureb, läheb kõik koos temaga” -David Foster Wallace “ SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada.
ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. 2 3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele:
Filosoof, kes on jätkanud arengut tänapäevases analüütilises filosoofias, mis on arenenud problemaatiliste loogiliste positivismi ja eliminatiivse materialismi ruumidesse ja on sisse toonud sissevaateid analüütilisest filosoofiast peale pragmaatilist pööret, et luua kolmetasandiline biosemiootika, reguleeritud märgikeskne interaktsioon, mis väldib antropomorfismi ja metodoloogilise solipsismi. Väidab, et pragmaatilise pöörde lisamin biosemiootikasse, loob mõistmise biolooilisest organisatsioonist, suhtlusest ja evolutsioonist. 24) Marcello Barbieri – itaalia bioloog, kelle peamisteks erialadeks on embrüoloogia ja biosemiootika. Ajakirja Biosemiotics peatoimetaja. Arendanud biosemiootilist raamistiku bioloogia jaoks, mis põhineb tema analüüsil raku sisemistest orgaanilistest koodidest. Ta pakub välja alternatiivse biosemiootilise paradigma.
Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim)- materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm)-dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika
On küsimus, kas demokraatlik konventsioonidel püsiv humanistlik maailm on Nietzsche ennustused ümber lükanud, või on Jumala surma järeldused ikka veel teel, saabumas. 14. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused? Kui igat filosoofiaprobleemi võib pidada teatud üldistuseks: näit. mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Idealism: ,,olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on
Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe. 2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb vaid hullumajas. Suhtemise abil saab kindlaks teha, et me näeme maailma ühtemoodi ja tegu pole ettekujutusega. Ta väidab, et ilma kujutleva subjektita ei ole ka objekti. Inimene, kes pole kiiksuga ei suuda filosoofiast aru saada. 3. Inimene ja surm. Ta arvas, et surmahirm on irratsionaalne tal pole ühtegi mõistuslikku põhjendust, sest ka loomad tunnevad surmahirmu. Ta toob eeskujuks hinduismi, mis räägib
Rene Descartes põhjendas läbi metoodilise kahtluse, et mu vaim on mõtleva asjana olemas. Descartes oli dualist, ta uskus, et keha ja vaim on mõlemad olemas ja mõjutavad vastastikku teineteist. Leibniz püüdis keha ja vaimu kooskõla seletada jumalaga. Empirist Berkeley aga kahtles materiaalsetes kvaliteetides. Ta seletas asitingute olemasolu ja korrapära Jumala tegevusega. Järjekindel empirism võib VF-is viia solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud. Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse. Seda seisukohta arendas edasi epifenomenalist Thomas Henry Huxley (1825-1895). Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui
annaabi.ee 
