Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu
inimesi. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis
Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa
Mulle endale meeldisid väga kaks tööd, autorite Andrus Johani ja Aleksander Mülberi poolt. Need olid nii stiililt kui ka tehnika poolest üksteisest väga erinevad. Pilt ,,Mustlaspoiss ja tüdruk" meeldib mulle oma kujutatud karakterite hoiaku ja oleku poolest. Pilt mõjub loomulikult ning minumeelest on tabatud antud rahvust hästi iseloomustav emotsioon ja hetk. Veits tema kohta lugedes sain teada, et ta üldiselt valis motiivideks vaesema rahva elu, mida ta kujutas solidaarsustundega, aga realistlikult ning asjalikult. Johani stiili võib võrrelda kunstniku Paul Gauguin'i omaga, kes oli postimpressionist. Tema maalis samuti eksootilisi inimesi, kelle inimvahekorrad olid pisut müstilised ning salapärased. Aleksander Mülberi ,,Monsieur Vabbe" oli näituse üks erinäolisemaid ning minuarust üks erilisemaid töid, tehtud kubismi stiilis. Meenutab see-eest aga Picassot ning tundub, et ta on proovinud tema stiili jäljendada või midagi taolist.
või hilise impressionismi mõiste alla. Neil kõigil oli isikupärane käekiri. Siiski võib täheldada, et enamikku neist saab liigitada ühte kolmest põhitüübist, mis erinesid üksteisest esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete poolest. Esimest tüüpi võib nimetada silmarõõmumaalijateks, nemad olid kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teised valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida nad kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Eduard Viiralt Kasutatud kirjandus 1. Üldine kunsti ajalugu lk. 278-287 Autor: Jaak Kangilaski 2. Üldajalugu lk. 314-319 Autor: Kaido Jaanson 3. Eesti kunsti ajalugu lk. 129 4. Google ostingust : kunstiajalugu 1920-1940 (pildid)
25. Kes oli Eesti graafika suurmeister? Milline mõju? Nimeta tema 2 teost? Eduard Viiralt. Mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. ,,Põrgu" ja ,,Naised silindritega" 26. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada Eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) Silmarõõmu-maalijad, sest peaasjaks oli neilepakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. 2) Valisid motiiviks vaesema rahvaelu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. 3) maalijad, kesvalisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust. 27. Nimeta kaks põhilist stiili Eesti arhitektuuris 1930. aastail? Funktsionalistlik stiil, traditsioonilisem stiil. 28. Millise stiili esindaja oli Olev Siinmaa? Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus
1920.aastaid v?ib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastak?mneks. 1930.aastail aga v?henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski.Eesti kunst oli omaks v?tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi. Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest. Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive- nagu k?lamaastikke v?i pilte patriarhaalsest, n?iteks rannarahva elust. Anton Starkopf (22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Ta s?ndis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel v?ikesel k?rgendikul. Oma kunsti?pinguid alustas ta M?nchenis, kus ta aastatel 19111912 osales A
19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väga väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle potsimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930. aastail oli kolme põhitüüpi kunstnike: · Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut. · Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. · Kolmadasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motive- nagu külamaastikke jne. Lisaks oli ka kunstnike, keda inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid. 17) ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL Mõiste ,,internatsionaalne stiil'' võeti kasutusele USA-s. Sellega tähistati uut
annaabi.ee 
