Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja...
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud
peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I,
Vanemuise ja Estonia segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas Ta vanemuise teatri orkestrit. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, loomingulisust ja kompositsioonitehnilist meisterlikkust. Enne Eesti aja lõppu ehk 1938. aastal oli Eduard Tubinil võimalus käia Budapestis ennast täiendamas, kus Ta sai kohtuda kuulsate heliloojatega ja kõige rohkem jäi Talle meelde Beethonevi Missa solemnist, sest see jättis unustamatu mulje. Pärast seda, kui Tubin tagasi naases Budapestist, siis oli Ta Tartu maleseltsi liige ja tänu Temale valmis eestipäraste malendite komplekt. Eduard Tubin sai oma eluajal ka teise maailmasõja ära nähtud ja siis kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. Sümfooniaid on Tubin kirjutanud 10. 11. sümfoonia jäi lõpetamata. Tubin kirjutas neid alaes 1934. aastast kuni 1973. aastani. Neli esimest kirjutas Ta Eestis, ülejäänud Rootsis. 1
Eduard Tubin (18. juuni 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas ta "Vanemuise" orkestrit. Enne Eesti aja lõppu käis ta veel Budapestis, kus ta kohtus kuulsate heliloojate Béla Bartóki ning Zoltán Kodályga. Seal kuulis ta ka Beethoveni Missa solemnist, mis jättis talle unustamatu mulje. Eesti ajast pärit teostest oli kuulsaim kindlasti ballett "Kratt" mis jõudis lavale 1944.aastal. II maailmasõja ajal kirjutas oma kolmanda ja neljanda sümfoonia. 20.septembril 1944. aastal põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Rootsis kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku
Üldiselt aga on tema hilistele teostele omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Aastatel 1817 1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadi. Samal ajal töötas ta ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Aastatesse 1822 1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Kuigi Beethoven on ise oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist, võiks vähemalt samavõrra pidada tema elutöö kokkuvõtteks viimast sümfooniat IX. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Elu lõpul visandas ta veel uut sümfooniat ning vaagis mitmeid ooperisüzeesid. Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris. ( Siitan 1998, lk 338-342) Kokkuvõte Beethoven on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda
[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. Rahul polnud ka Beethoven, kes kritiseeris Franz Xaver Huberi libretot, aga ka teost esitanud koori ja orkestrit. [98] Beethoven on kirjutanud kaks missat: Missa c-moll ja "Missa solemnis", mis on loodud vastavalt vürst Esterhàzy ja helilooja õpilase ertshertsog Rudolfi peapiiskopiks pühitsemise auks. Tõsi, neist viimane valmis alles viis aastat peale pühitsemist. "Missa solemnist", mida Beethoven kirjutas samaaegselt 9. sümfooniaga, pidas helilooja ise oma suurimaks teoseks. [99] OOPER: 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Fideliole kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio".
1815 mängis ta viimast korda publiku ees klaverit(mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks suuteline) V Aastad 1816-27: hiline looming Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist (pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. Beethoven suri 26. märtsil 1827. a. LOOMING 16 Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“.
annaabi.ee 
