Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju
esile tõstetud, eelnevate liikumistega võrreldes. Samuti oli see liikumine kõige vaiksem. Ainult lõpp oli vali ja kiirema tempoga. Neljas liikumine oli kolmandaga seotud. Selles mängiti „Allegro“-t. Kui kolmas lõppes väga vaikselt, siis neljas mängiti otse selle lõppu. See oli väga ilus lõpp sellisele suurele sümfooniale. Kõik pillid olid minu arvates väga kenasti tasakaalus üksteisega. Esinesid valjemad ja väga vaiksed osad. Teose lõpus soleeris üks flööt. Teose lõpp oli väga suursugune ja enne kui see oli ära lõppenud hakkas kogu saal plaksutama. Dirigendi näost oli näha, et ta oli väga rahul.
Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdizanriga heas kooskõlas. Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu. Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradzanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud
Tema ooperid ei ole liiga sünged ega traagilised, seal domineerivad üldinimlikud teemad, näiteks headuse võit kurjuse üle, armastus jne. Tuntumad ooperid on „Don Giovanni”, „Figaro pulm” ja „Võluflööt”. Klaverimuusika on oluline ja arvukas žanr Mozarti loomingus, oli ta ju ise üks imetletumaid pianiste. Paljude klaveriteoste seas on tähtsamad klaverikontserdid (teos klaverile ja sümfooniaorkestrile). Neid on tal kokku 27. Nende esitustel soleeris ta ise ja Viini publik võttis just tema klaverikontserdid kõige paremini vastu. Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes käis surnumissat (reekviem) tellimas. Mozartile , kes samal ajal haigusega võitles, tundus see
need neli osa alluvad nüüd ühele dramaturgilisele arengujoonele, II (aeglane) ja III osa (menuett) pole enam tsükli kerged vahepalad ja varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane, IV osa. Sümfooniate kõrval on Mozarti orkestriloomingu väga oluliseks osaks ka instrumentaalkontserdid. Kõige arvukamalt on ta neid kirjutanud klaverile (27) ja neist enam kui pooled (15) Viinis aastatel 1782- 1786. Nende esitustel soleeris ta ise ja just tema klaverikontserdid võttis Viini publik kõige paremini vastu. Mozart kirjutas selle zanri kohta: ,,...kontserdid on midagi liiga raske ja liiga kerge vahepealset; nad on väga säravad, meeldivad kõrvale, olenemata seejuures tühised. On kohti, millest võivad rahuldust saada vaid asjatundjad, ometi peavad ka võhikud nendega rahule jääma, mõistmata ise, mispärast." Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile,
tulnud Singspiel ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus Constanze Weberiga. Abiellumise puhul alustas ta suurejoonelise missa kirjutamist, mis jäi ilmselt ettekandevõimaluse puudumisel lõpetamata. 1782. aastal tekkis tal loominguline kontakt Haydniga, kes oli Mozartile eeskujuks eelkõige kvartetizanris. ,,Haydnile, oma sõbrale" pühendasMozart omaesimesetrükitud kvartetikogu(1785). 1782-1786lõi ta üle poole (15) oma 27 klaverikontserdist. Nende esitlusel soleeris ta muidugi ise ja just klaverikontserdid võttsisViinis publik Mozarti teosestkõigepareminivastu. Mozart keskendusaga ooperile. 1786. aasta veebruariks sai ta õukondliku tellimuse lühikesele Singspiel´ile. Tema ,,Teatridirektor" kanti ette koos õukonnahelilooja Antonio Salieri (1750-1825)itaaliakeelsekoomiliselühiooperiga.1786.aastaalgul pühendusMozaret peamiseltomatähtsaimaopera bugga ,,Figaro pulm" loomisele.Seeoli esimeneooper, mille Mozart kirjutas tellimuseta.1787
Speegi intsiatiivil 1941. aasta algul Estonia kontserdisaalis. Kokku toimus neid Speegi andmetel kolm, tänu säilinud kavalehele on teada neist ühe täpne kuupäev – 12.02.1941 (Ojakäär 2003: 110–111). Speegi arvates toimus 12. veebruaril teine kontsert. 201 Orkester oli komplekteeritud Kuldse 7 baasil, pillirühmasid veidi täiendades, ja nii vastas see korraliku bigbändi nõuetele: 4 saksofoni (kui vaja, mängis H. Speek ise kas klarneti või saksofoniga 5. häält või soleeris), 3 trompetit, 3 trombooni, klaver, kontrabass, trummid ja kitarr. Kontserdist on H. Speegil säilinud ka foto (56). Võrreldes selle kontserdi kava (vt lisa 7) varem toimunud P. Veebeli džässikontsertide kava- dega, on areng silmanähtav. Kui Veebeli esimestes kavades oli ka teoseid, mis päris hästi džässi määratluse alla ei mahtunud, siis Speegi kontserdi kava on džäss ilma mingite möön- dusteta
annaabi.ee 
