Kes viimasena jõuab- on mängust väljas. Ja nii edasi, kuni üks jääb, kes võidabgi. Lisa 8. Metsloomade pildid. Lisa 9. Laul ,,põdral maja metsa sees". Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab, Jänes jookseb kõigest vääst, Läävel seisma jääb... Refrään: ×2 ,,Kopp, kopp, lahti tee, Metsas kuri jahimees." ,,Jänes tuppa tule sa, Anna käppa ka." Lisa 10. ,,Soku laul". Kus sa käisid, kus sa käisid sokukene? - Veskil käisin, veskil käisin härrakene. Mis sa tegid, mis sa tegid sokukene? - Nisujahu, nisujahu härrakene. Kuidas jahvsid, kuidas jahvsid sokukene? - Hammastega, hammastega härrakene. Kuidas pühksid, kuidas pühksid sokukene? - Habemega, habemega, härrakene. Kuidas taod, kuidas taod sokukene? - Sarvedega, sarvedega, härrakene. Kuidas karjud, kuidas karjud sokukene? - Köki- möki, köki-möki härrakene. Kuidas tantsid, kuidas tantsid sokukene
Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe
kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul · Tavandi- ehk kombestikulaulud (vastlapäev, jaanipäev, pulmad) · Karjaselaulud · Hällilaulud Aleksander Thomson (1845-1917) Lõpetas Cimze seminari. Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist ,,Kannel", tuntud veel ,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas.
- ootamatute sõnaseostega salmid - algustähe kordusele rajatud salmid - lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud - tähtpäevadega seotud laulud - humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud - dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud - nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne ,,Laste kirjadest" (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja
Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori. Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika
Peamiselt lauldi üheskoos, harvemini laulis ainult peategelane üksi. Mängulauludel on tavaliselt vanad töö- ja tavandilaulude rühmaviisid või lastelaulude viisid. Lõuna-Eesti mängudes leidub väga erinevaid refrääne, näiteks "Nukumängus" nuku, "Pajamängus" kiige-kaage. 13.2. Uuemad laulumängud Uuemad laulumängud on mitut laadi tantsulise liikumisega mängud, kus laul saadab tegevust algusest lõpuni (nt "Väravamäng", "Siimumäng", "Kus sa käisid, sokukene"). Ruumis liigutakse selge joonise järgi,näiteks lähenevad kaks viirgu teineteisele ja kaugenevad teineteisest. Setu "Rikka ja vaese mängus" on nii "rikaste" kui "vaeste" viiru liikumisel ja laulmisel erinev iseloom. Suurem osa neist mängudest on laenatud naabrite kaudu rahvusvahelisest traditsioonist. Laul on tavaliselt siirdevormiline. Mitmed laulumängud olid varem tuntud erinevate viisidega, hiljem on (osaliselt trükitud laulikute abil) pääsenud valitsema üksainus viis. 13
annaabi.ee 
