rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja rituaalitavadega. Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisus, hoiakud, normid ja eetika. Selle alla kuuluvad ka metafüüsiline mõtlemine ning sokraatiline mõtlemine. Metafüüsilises mõtlemises usutakse üldistesse seaduspärasustesse, mitte aga individuaalsetesse tahtmistesse. Usutakse, et kuskil on tõde. Asja omadusi seletatakse asja olemusega. Sokraatilises mõtlemises aga tahetakse tõeni jõuda läbi kahekõneliste otsingute, kahtluste ja vaidluste ja küsivas lähenemises tundmatule. Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille eesmärgiks on anda üldine ning terviklik kirjeldus maailmast ning inimese kui tajuva, mõtleva, kõneleva ja tegutseva olendi kohast selles. Küsimused formuleeritakse pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi:
paljusus ning liikumine. Üldse oli apooriaid umbes 45, meieni on jõudnud ainult 9, nende seas "Dihhotoomia", "Achilleus ja kilpkonn" ja "Nool". 9. Sokratese meetod Platoni esituses. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Struktuur: 1. Iroonia- ma tean, et sa midagi ei tea 2. Induktsioon- suunavad küs ja vastused õpilastelt 3. Maieutika- ämmaemandakunst, Kuulab-analüüsib-suunavad kus õpilane peab ise edasi jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide
sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov. Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330 Kreeka tragöödia kestvus läbi aastasadade ja tuhandete tugineb üldinimlikul teemakäsitlusel, seosel inimeksistentsi põhiküsimuste ja vastuoludega. Tragöödia mõjust
Säilinud teosed on kirjutatud proosas. ,,Moralia" On entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse tervet omaaegset teaduse valdkonda. ,,Paralleelsed elulood" 46st eluloost koosnev sari kus on paarikaupa esitatud kuulsate kreeklaste ja roomlaste elukäike millele lisandub nende võrdlus. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos kirjutas umbes 80 teost mida iseloomustab satiiriline käsitluslaad. Sõlmis tihedaid sidemeid küünikute filosoofidega. Ülistuskõne ,,Kärbse kiitus" Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid ,,Jumalate kõnelused" ,,Hetääride kõnelused" ,,Surnute kõnelused" 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on: · Chariton (1. saj. eKr või pKr) ,,Chaireas ja Kallirhoe"; · Xenophon Ephesosest (2. saj. keskpaik pKr) ,,Ephesose lood" e ,,Ephesiaka"; · Achilleus Tatios (2. saj. lõpp pKr) ,,Leukippe ja Kleitophon"; · Longos (2. saj. lõpp3. saj
ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel