vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. üdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki. Välisnurk tuleb maha lõigata ning mineraalse isolatsioonivõõbaga tihendada, sisenurgad thenduskohviga täita ning moodustada raadius min 5cm (2- komponentse bituumen-pakskatte puhul 2 cm kiht). Vanade HI-katete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga ning nende sobivust uue kattega. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Hoone maapealse sokliosas kõrgusega kuni 25cm ning vundamendi osas on oodata niiskuse suuremat koormust. Sealt on vajalik olemasolev bituumenkiht eemaldada. Seejärel tuleb nimetatud piirkond katta kahekihilise mineraalse isolatsioonivõõbaga. See tagab tugevad ja kindla aluspinna järgnevaks bituumenkatteks ning sellega on takistatud bituumenkihi taha tungida võiv niiskus. HI-tööd ei tohi läbi viia alla +5C. See kehtib nii õhu kui ka aluspinna kohta. Vältima peab
funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav
isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu- tusavad, mis tagavad põranpõrandaaluse ruumi tuuldumise. Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel tihendada vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega vundamendile ja postidele toetuvad
Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni.
tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab
Uuritud hooned on ehitatud aastatel 18871938. Vähestele nendest oli viimasel kümnendil läbiviidud suuremad ehituskonstruktiivseid renoveerimistöid. See võimaldas hinnata renoveerimata puitkorterelamute tehnilist seisukorda. Jooksvaid, väiksemaid remonttöid oli tehtud kõikides hoonetes. Tihti vaid korteri piires (otsene eraomand). Kõigi uuritud hoonete kohta täideti ankeet, kus hinnati tehnilist seisukorda vundamendist kuni korstnani, sealhulgas vundamendi seisundit sokliosas ning vajumite ebaühtlust, voodri ja veelaudade, akende, katuse ja korstna seisukorda jne. Lisaks valimis olnud põhjalikult uuritud puitkorterelamutele tehti väline visuaalne vaatlus ka teistele puitkorterelamutele. Uuringu arendas välja ja viis läbi 2 uurijat, tulemuste ühtsuse huvides anti hinnanguid koos. Hilisemates faasides täitsid juhendamise all ankeete ka teised uurijad. Kokku uuriti 162 puitkorterelamut. Uuring viidi läbi ajavahemikul
annaabi.ee 
