Enamasti suudavad inimesed alles pikema aja möödudes lahutusest näha toimunut uues, teistsuguses raamistikus, hinnata ümber abielu ja lahutuse tähendust oma elus. Iga raske olukord meie elus on ühelt poolt häda või õnnetus, teiselt poolt katsumus, millega toime tulles tunneme, et oleme saanud targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks. 5. Tunded pärast lahutust 1. Eitamine. Inimene ütleb endale: "See on võimatu. See ei saa nii olla. Minuga ei saa nii juhtuda". See on sokistaadium, kus välditakse tunnistamast, et midagi nii rasket on juhtunud. 2. Reaktsioonide vallandumine. Selles staadiumis kogetakse kurbust ja õnnetusetunnet, viha ja süüdistusi partneri ning võimalike teiste asjasse segatud isikute vastu, enamasti ka enesesüüdistusi. Inimesele võib tunduda, et tal puudub igasugune võimalus oma elu ja saatust kontrollida. Sellesse perioodi kuuluvad kõige teravamad haigetsaamised ja agressiooni-väljendused partneri suhtes
vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, killes võib eristada mitut staadiumi: 1) Häire- e. sokistaadium organismi on tunginud veanlane (näiteks gripiviirus) või ohustatakse inimesi põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); 2) Vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3) Kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine
Stressi algusfaasis aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem, stressireaktsiooni algusfaasis mobiliseeritakse energiavarud, hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid: 1) Häire- ehk sokistaadium (toimub mingi rünne nt viirus või hoopis rünne eneseväärikusele/elule) 2) vastupanustaadium mobiliseeritakse organismi kaitsejõud (sh immuunsüsteem) 3) Kurnatusstaadium stressi taluvuspiir on ületatud, organismi kaitsejõud maha surutud Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel/katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, iseloomulik on perspektiivituse tunne. Suur osa agressiivsest käitumisest on frustratsiooni tulemus.
füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline 39 pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad jne; (3) kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega
muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad jne; (3) kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega
ja abitus- ning hirmutunn) · Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: 1)häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi 2)vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine 44
atributsiooni idee, afektiivne kategooria, emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse koondprodukt Emotsionaalsed seisundid: meeleolu,ärevus,stress,frustratsioon,afekt,kirg Ärevusele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressil: häire e sokistaadium, vastupanustaadium,kurnatusstaadium Frustratsioonireakts kaks põhitunnust impulsiivsus või tolerantsus Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks ostunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahana. Kirg on tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse. Afekt on lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon.
annaabi.ee 
