Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee: Läänemerele sattus saksa laev, kuid jäi põhja kinni. Laevast visati välja suured kotid väetist, et laev tõuseks. Jäi siiski kinni. Laevast kutsuti kohale saksa päästelaev, kes viis laevas viibijad ja väärisesemed minema. Laevavrakk jäi merele.
Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi 15./3. oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869
Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev. Oli pühapäev ning Illimari isa otsustas minna jalutuskäigule, mis oli ühtlasi harv ning selga pandi pidulikud pühapäevariided. Isa vestis peatuste ajal ikka mõne loo ning Lusthoones said nad kokku kolme neiu ning kirjutaja Mattieseniga. Sohvi olevat olnud Illimari pruut ning Illimar kinkis talle lilli. Sohvi oli kogukas naine heledate juustega. Õhtuhämaruses hakkasid nad liikuma tagasi kodu poole ning jätsid kahe järve vahelisel tammil hüvasti. Illimar oli väsinud ja ema seelikust kinni hoides ning pooleldi magades liikus ta koju. Järgmisel päeval ärkas Illimar vara ning otsustas siis kosja minna. Ta otsis välja oma erineva suurusega saapad. Nimelt üks oli suurem ja tumedam kui teine. Leidis kapist tühja pudeli ning
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid
aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi) sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869
Teadmine sellest, et haigus võib olla olemas, ei tee tõukoera iseenesest haigemaks kui segaverelist, kelle puhul seda probleemi üldse teadvustada ei saagi. 9 Kasutatud kirjandus: · Martin Pentsoni konspekt · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rilikud_haigused · Kristel Mäekaski konspekt · http://web.zone.ee/sohvi/index_files/Page1584.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hemofiilia · http://www.kliinikum.ee/ho/index.php?id=84&menu=5&mod=page 10
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna
Rannas nägid nad eemalt Võrke Leenat, kes väga hädiselt ja õnnetult ämbriga toimetas. Kodus oli ema just väikse Ehte magama pannud, kuna Tooni oli jälle palvetunnis. Tooni saabus alles, kui kõik peale Kustase magasid, kellega Tooni ka natuke juttu ajas. Hommikul läks Kustas isaga võrke välja võtma. Saaki oli vähem, kui loodeti. Õhtupoole saabus koju ka Lui, keda soojalt vastu võeti, Toonil silmad märjad. Kustas mängis veel pilli. Öösel käis Kustas Sohvi juures Hüdjapel, hommikul oli ta tagasi omas voodis. Öine vihm oli olnud tugev. Kaarel narritas Kustast öise ''kalalkäigu'' pärast. Kaarel mõtles merele võrke tühjendama minna ja kohtas teel Hildet. Hilde ütles, et Alleks läks ära Tallinnasse tööle ja lubas Kustast Veere küüni juures oodata, kui Kustas õhtul merelt tagasi jõuab. Veelgi soojemate ilmade saabudes lõigati sauna jaoks juba uusi vihaoksi, aga paat oli ikka Läti rannas.
annaabi.ee 
