Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk 20 tk (01.12) x 13 = 260 20 tk (01.10) x 12 = 240 8 tk (01.05) x 10 = 80 Kokku 580 Ressurss varud perioodi lõpul = müüdud kaupade kulu 1200 - 580 = 620Näide 4 Info Ostetud/müü Ühiku Partii Müüdud kaubad Kaubavarud tk x kaupade dud ühikute soetusmaksu soetusmaksu soetusm-s ühiku soet hind liikumise arv (tk) mus mus kohta Kaubava 40 8 70x8=320 rud perioodi algul 15.02 (15) 15x8=120 25x8=200 01.04 20 9 180 25x8+20x9=380 01.05 20 10 200 25x8+20x9+20x10
Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk 20 tk (01.12) x 13 = 260 20 tk (01.10) x 12 = 240 8 tk (01.05) x 10 = 80 Kokku 580 Ressurss (1200) – varud perioodi lõpul (580) = müüdud kaupade kulu 620 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod Info Ostetud/müü Ühiku Partii Müüdud kaubad Kaubavarud tk x kaupade dud ühikute soetusmaksu soetusmaksu soetusm-s ühiku soet hind liikumise arv (tk) mus mus kohta Kaubava 40 8 40x8=320 rud perioodi algul 15.02 (15) 15x8=120 25x8=200 01.04 20 9 180 25x8+20x9=380 01.05 20 10 200 25x8+20x9+20x10
- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu?
Inventuuri lõppakt koosneb kolmest osast: a) inventuuri lõppaktis kajastatakse vara soetusmaksumused (vt tabel) vara gruppide lõikes inventuuri läbiviimise seisuga; b) inventuuri lõppaktis kajastatakse aktide ja õiendite koondtulemused; c) inventuuri lõppaktis tuuakse välja nimekiri lõppaktile lisatud lisade kohta. Näide: Inventuur viiakse läbi seisuga 31.10.2012 Vara grupp Põhivara/bilan Vara Soetusmaksu Korrigeerimise Korrigeerimise Korrektuuride sivälise vara soetusmaksu mus seisuga d inventuuri d inventuuri järgne tegelik klass SAP-s muse kontod 31.10.2012 läbiviimise läbiviimise seis (bilansikontod (inventuuri- seisuga seisuga soetusmaksu
-sündinud vasikas. Kahjum biol vara esmasest arvelevõtmisest tekkida kui hinnangulised müügikuld on vara õiglasest väärtusest>. Kui vara esmasel arvelevõtmise ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata, tuleb sellist vara bilansis hinnata soetusmaksumuses, maha lahutatud akumul kulum ning kahjum vara väärtuse langusest. Alates hetkest, mil soetusmaksu kajastatud vara õiglase väärtuse hindamine osutub võimalikuks, tuleb vara hinnata ta õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Soetusmaksumuses kajastatud biol varadega seotud kulutuste kapitaliseerimine nende eluea jooksul on lubatud ainult siis, kui nende kulutustega kaasnevad vara kasuliku tööea pikenemine, vara tootmispotens suurenemine, toodangu kvali paranemine või tootmiskulude vähenemine.
seejärel enne seda saabunud partii soetusmaksumus jne). LIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis esimesena saabunud partiide soetusmaksumuses. Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel peetakse iga üksiku objekti soetusmaksu- museks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksu- muste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib arvutada ümber kas iga uue partii saabumise järel või kord iga arvestusperioodi (nädal või kuu) lõpul.
annaabi.ee 
