Nr 3. Profi keevitus Fimer TM260 Saab kasutada nt. Armatuuri ühendamisel ja metall elementide juures nende kinnitamiseks Nr 4. Makita ketassaag 1100 W, 3500 p/min Laudade lõikamiseks Nr 5. 230mm ketaslõikur. 2200w pööratav käepidemega Samuti hea lõikamiseks, pisemad metalli lõikusmised hea teha. Nr 6. Gaasi puhur Võimsus: 10kW Maksimum kütusekulu: 0,75kg/h Õhuvool: 300m3/h Toitepinge: 220v Süütamine: mehaaniline (puudub termostaadi võimalus) Tööruumi soendamiseks hea asi Nr 7. Elektrihaamer 1100w naelte sisse lõõmiseks Nr 8. Otslihvija DWT 6 mm (AEG) Pöörete arv 27000 minutis, kaal 1,65kg. 6mm otsaga(collet), millega saab nii metalli, kui ka puitu lihvida (freesida). Nr 9. mootorsaag Stiga Puidu saagimiseks Nr. 10 Kärcher A2004 vee ja tolmuimeja Objekti puhastamiseks Nr 11. Segumasin Segu segamiseks Nr 12. Nurga saag Sisse ehitatud laserkiir,1500 W,5000 pööret minutis,toodetud saksamaal. Nurkade saagimiseks laudadel nt
Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku
..0,08. · Rõhu järgi- 15-25 kõrgrõhu · Statsionaalsuse järgi- statsionaalsed aurutrubiinid ja mitte statsionaalsed(yks on paigal teine liigub(statsionaalne ei liigu)) Gaasi trubiinid Sarnaneb aurutrubiiniga. Erinevus: auru asemel paneb rootori tööle gaas. Gaasi algrõhk ei ole suur. Temperatuur 900-1000 kraadi. Materjal gaasitrubiinis peavad olema kõrgeltlegeeritud terased. Trubiinist väljuv gaasi temp on 400-500 kraadini. Kasut komplimeeritud õhu eel soendamiseks; saab juhtida utilatsiooni kateldesse Elektri jaamades kasut trubiine võimsusega 400,600 MW. Võrreldes aurutrubiindega on eelised: *aurukatelt pole vaja *puudub vajadus elektri järgi *kiiire käivitus Puudused: *kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks. *suurem maksumus *labade ja läbivooluosade kiirem kulumine *sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus *väiksem eluiga
Soe vesi tõuseb üles, läbides ühe püstiku radiaatoreid ja langeb alla, läbides teise püstiku radiaatoreid. Alguses vesi on kuum ja lõpuks ta jahtub. Küttekulu aastas sõltub suurel määral sellest milline on talv ja kui pikaks kujuneb kütteperiood. Meie majas kütte hind on väga kallis, sellest et küttesüsteem on välja viidud tasakaalust. Igas trepikojas on kortereid kus on üle mindud elektri küttesüsteemile. Ja peaaegu pool maja kasutab vee soendamiseks elektriboilereid. Õige hüdraulilise tasakaalu saavutamiseks vajalik tasakaalustamine. Tasakaalustamine tähendab kõikidesse radiaatoritesse just nii suure veekoguse juhtimist, kui on vajalik selle ruumi kütmiseks. Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu: Renoveerida soojussõlmed, et see annaks igal hetkel vajaliku temperatuuriga küttevee sõltuvalt välisõhu temperatuurist.
6. Jahutussüsteem *Jahutussüsteemi ülesanne - on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Jahutussüsteemi ülesanne on ka ära juhtida umbes kolmandik tekkivast kuumusest, millest osa kasutatakse ka sõitjateruumi soendamiseks. Kui autol on ka konditsioneer, siis selle töö tulemusena tekib samuti liigne soojus, mille jahutussüsteem peab ära juhtima. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: · õhkjahutusega, · vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt.
· Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad: - toru-torus soojusvaheti(nim veel sektsioon soojusvaheti mis on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3 positsioon A) - Spiraaltoru soojusvaheti kus küttepind on spiraalselt paigutatud toru. Spiraali sees voolab nt küttesüsteemi tsirkuleeriv vesi ja vahel voolab soojustrassist tulev vesi.
soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel Omadused on: Soojusneelamise võime-albeedo, mis näitab mitu % mulla pinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. Mida heledam, kuivem ja tasasema pinnaga on muld, seda rohkem peegeldub selle pinnalt energiat tagasi. Soojusmahtuvus-näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus-on mulla võime juhtuda soojust. Temperatuurijuhtivus- näitab kui kiiresti tõuseb mulla ühikukulise ruumala temp. Soojusjuhtivuse korral. 44. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus.
annaabi.ee 
