See referaat räägib selle kunstniku eluloost ja kunstiteostest. 2.ELULUGU Hillar Mets sündis 15. Augustil 1954. aastal Tallinnas. Info vanemate kohta puudub. Tal on tütar oma abikaasa Kahti Metsaga. Tema esimene töökoht oli 1975. aastal filmistuudios Tallinnfilm. 1980ndast aastast töötab illustraatori ja karikaturistina. Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal ajakirjas Pikker. Huvi joonistamise vastu tundis ta juba lapsena ning kõige rohkem sodis ta matemaatika õpikutele. Oma kooliajast mäletab, et oli algklassides usin õppija ja kõik muinasjuttude raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis. Ta on töötanud filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, teatris Vanemuine kunstnikuna, stuudios Joonisfilm animaatorina, ajakirjas Pikker peakunstnikuna, 1990-ndatel aastatel oli ta vabakutseline illustraator
See piiraks last. Ma arvan, et kunstis ei ole midagi kunagi vale ja mida erilisem on lapse töö, seda loovam laps on. Kui lasteaiaõpetaja ütleb lapsele, et ta teeks oma töö ringi, võtab see lapsel võib-olla töö tegemise tuju hoopis ära. Kahjuks aga olen ma ise näinud, kuidas lasteaias õpetaja käsib lapsel tööd teistmoodi teha. See oli meie tutvumispraktika ajal. Õpetaja oli keskeas naisterahvas, kes dikteeris lastele täpselt, kuidas nad peavad joonistama. Üks poiss sodis selle peale lihtsalt oma paberi ära. Ma arvan, et see ei olnud tulemus, mida too õpetaja tahtis saavutada. Kolmandaks, lapsed võiksid vahel saada ise valida, mis teemal joonistada või maalida. Tavaliselt on ikka nii, et õpetaja valib tegevuse teema. Minu arvates võiks aga olla sedasi, et mingi aja tagant valivad lapsed ise, mida nad teevad. Kõik võivad teha ka erinevaid asju ja hiljem räägivad, mida nad paberil kujutasid. See annab lastele võimaluse ennast sedasi
Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse suhu. Seetõttu riputati talle jälle põletamata kasetuhka seljale
siis oksendas ta 2 korda tee peal järgmisel päeval hakkas triin metsaneiu nime alla koolilehte luuletusi kirjutama 5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8
" "Enam ei pooda kedagi?" küsis Francie, "Kuradi kurat! Kuhu me niimoodi jõuame!" (lk. 198) LEMMIKTEGELANE Francie Brady Noor koolipoiss Krutskeid täis, võis käituda ka väga jõhkralt Samas armastas oma vanemaid Francie ei reetnud oma sõpra, ka siis, kui Joe oli ta reetnud Kogu raamatu sisu käis peategelase ümber ja rääkis tema keerulisest ja raskest elust Kahjuks sai lõpuks väga jubeda teoga hakkama KUIDAS MÕJUTAS LEMMIKTEGELANE TEOSE SÜNDMUSTIKKU? Kui sodis naabri maja täis, viidi Francie internaatkooli Kuna hoidis saladuses, et isa on surnud ja kujutas igasuguseid asju ette, viidi ta hullumajja Tappis naabrinaise ja tahtis ennast ära põletada, aga jäi ellu ja pandi jälle hullumajja Tänu heale käitumisele sai ta lõpuks hullumajast välja KES või MIS PÕHJUSTAS TEGELASTEVAHELISI KONFLIKTE? Francie ja Joe vahelisi konflikte põhjustasid Joe vanemad, kes ei lubanud Joel peategelasega koos olla
olnud. Aga kui sa ikka ühel päeval avastad, et mida rohkem rumalusi räägid, seda hullemini su vend naerab, siis hakkad ju ometi vägisi lootma, et äkki sul läheb korda ta surnuks naerutada. Manolito ema on küll käre ja õiglane tegelane, kuid kui perekonna huvid seda vajavad, siis valetab ta nii , et suu suitseb ja silm ka ei pilgu. Sama osav on ka vanaisa. Kui Manolito, ise ka ei tea mille pärast, trepikoja värskelt värvitud seina täis sodis, läks vanaisa trepikoda naabri ukseni edasi sodima. Nii poleks aru saada, et paharett just nende korterisse sisenes. Vanaisa jäi aga vahele härra Nicola´le ja seejärel andsid nad emaga trepikojas vägeva ja usutava etenduse. Nii usutava, et isegi Manolito ära petsid ja ta ehmus, et vanaisa on seniilne ning hakkas teda kartma. Siis aga pilgutas vanaisa silma ja Manolito taipas, kuidas asjad on.
W. Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden tahab elada sellises ühiskonnas, kus kõik oleksid ausad ja heatahtlikud. Ta ei salli midagi võltsi ja ebaloomulikku. Kuid sellest meie ühiskond põhinebki, kõigel sellel, mida Holden vihkab. Inimesed teesklevad, valetavad, poevad, varastavad ja on lihtsalt rikutud. Ja kõik teisitimõtlejad tõrjutakse eemale. Näiteks oli tema õe Phoebe kooli seinale kirjutatud midagi roppu ning Holden sodis selle sealt seinalt ära. Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna, sest ta tunneb, et ei kuulu sellisesse maailma. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei lase kellelgi end mõjutada, tahab erineda (kandes oma jahimütsi), ega ei väljenda oma tundeid avalikult. Teoses leidus väga palju huvitavaid ütlusi. Kuid minu arust on kõige tabavamalt
15. Ühel õhtul nägi Sven, et mu ema on joodik ja me läksime minu pärast lahku, Sven tegelikult ei tahtnud lahku minna. Annika võrgutas Sveni, aga Sven ajas ta ära. 16. Esimesel vahetunnil jooksin ruttu klassist välja, aga Sven tõmbas mind varrukast ja küsis, mis mul lahti on. Ma jooksin kooli tagaküljele nutma, klassikaaslased tulid sinna ja ma jooksin koju. 17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21
Annika võrgutas Sveni, aga Sven ajas ta ära. 16. Esimesel vahetunnil jooksin ruttu klassist välja, aga Sven tõmbas mind varrukast ja küsis, mis mul lahti on. Ma jooksin kooli tagaküljele nutma, klassikaaslased tulid sinna ja ma jooksin koju. 17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe
Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja otsis kedagi, kes talle laenaks. Koos rahakoguja Varega saadi vajalik summa Tumbult (Tummel), kes muidu kunagi raha ei laenanud. Jaak oli Virvesse armunud ning sodis lauale luuletuse. Õpetaja märkas seda ning käskis selle ka tahvlile kirjutada. Ta tõi välja luuletuse head ja vead. Kaheksas peatükk Kirjutati kodukirjand teemal Kreutzwald ja Koidula. Virve kirjutas Pennile kirjandi valmis. Jaak pidi oma kirjandi Vaimukultuuri Ühingus ette kandma. Ta kutsus ka Virve seda kuulama. Pärast uuris poiss, kas niul oli olnud huvitav või nii igav, kui eelmine kord seal käies. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju
korras. Siis keeras õpetaja ukse lukku. Kord oli selline, et vahetunnis tuli jalutada ringiratast ühest koridori otsast teise. Seista ega joosta ei tohtinud, selle ajasid korrapidajad kohe jalule, kes seisis. Jalutamine oli nii all kui ka üleval koridoris. Peale kolmandat vahetundi läksid sööma 1-4 klass. Sööma pidi minema klasside kaupa rivistatult, trügida ei tohtinud. Tagasi tulles rivistust ei olnud. Kuni neljanda klassini olid WC-d väljas. Neljandas klassis sodis ema koos pinginaabriga WC seinad täis. Ta pidi need koos pinginaabriga ära pesema. Laste seas oli väga populaarne kummikeks. Kes mängisid kummikeksu, need võisid mängida, nemad ei pidanud jalutama. Kummikeksu võis mängida ainult all koridoris. Kummikeksu mängiti kolmekesi, kaks tükki hoidsid kummi, üks hüppas. Veel oli väga populaarne lauatennis, mida mängisid poisid. Kui kevad oli, siis lapsed mängisid õues kummikeksu, veel
Strukturalismi teemad; kuidas tekib tähendus. Klaastahvlid sõnadega ,,Klaas" ,,Sõna" etc. On esitanud teosena ka kunsti definitsiooni. Tema ja teiste kontseptualistide suureks eeskujuks oli kindlasti Marchel Duchamp. Bruce Naumann - Autoportree purskkaevuna Vito Acconci; Conrad Atkinson (võttis Financial Times'i lehekülje ja sodis sinna peale mondriani-stiilis kunsti; pila nii finantsmaailma kui Mondriani suhtes) ABSTRAKTSIONISM 1960NDATEL AASTATEL Paralleelselt neodada ja popkunstiga tekkis uus abstraktse kunsti radikaalne vool (post painerly). Vastand Pollocki hoogsale actionile, siin on tervate servade ja õhukese värvikihiga maalid. See pole lihtsalt geomeetrilise abstraktsionismi taassünd, kuna siin puudub kompositsioon traditsioonilises mõttes
annaabi.ee 
