Sara Rennerile kaheksa sekundiga. 6,2 km vaheajapunktis tõusis Smigun juba teiseks, jäädes Rennerile alla vaid 0,2 sekundiga. Järgnesid norralannad Marit Björgen (+0,8), Kristin Steira (+3,7) ning tsehhitar Katerina Neumannova (+5,0). 7,7 km punktis oli Smigun juba liider, edestades Steirat 4,7, Neumannovat 4,8 ja Björgenit 5,7 sekundiga. Seejärel tegi eestlanna rasketel tõusudel sisse otsustava vahe, juhtides 8,8 km peal Neumannova ees juba 19,9 sekundiga. Finisis näitas kell Smigunile aega 27.51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Smigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid, soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast.
tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Smigunile, kes on ka olümpiavõitjad. Need sportlased on alati eesti rahvale toonud häid tulemusi, ning nende üle võib alati uhkust tunda. Praegu ei ole nii põnev võistluseid vaadata. Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada. Tegelikult on toredad ka niisugused sportlased, kes oskavad üllatada. Sportlased, kes ei ole eelnevalt midagi suurt saavutanud, ning kellelt ei oska midagi oodata. Ning siis ühel hetkel
TeliaSonera viitsepresidendina. Õppinud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas, on ta pidevalt ennast üles töötanud kõrgematele ametikohtadele. Pireti erinevate töökohtade arv on suur, kuid see-eest on iga töökoht vastutuselt suurem. Tema nimetab oma eduka karjääri põhjuseks väljakutsete otsimises. Samuti väidab Piret: ,,Mulle on alati südamest meeldinud see töö, mida olen parajasti teinud." . Seega peegeldub Pireti edus huvi oma ala vastu. Samas, sarnaselt Kristina Smigunile, on Piretil olemas oma pere, millele ta veel oma aega pühendab karjääri kõrvalt. Eestis umbes 200 aastat tagasi oli edukuse näitajaks oma talu ning suur pere, kes taluga igapäevaselt tegeles. Tänapäeval on see ideoloogia sarnane, kuid on märkimisväärselt laiema mõistega. Igal inimesel on edukusest oma arusaam ning oma ettekujutus. Nendele tuginedes seab ta endale eesmärgid oma elus ning neid saavutades võibki ta ennast pidada edukaks inimeseks.
Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist
2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. 2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina. 3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni
vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist
2006. aastal, pärast Torino olümpiamänge omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/- Kristina_%C5%-A0migun-V%C3%A4hi) 2006. aasta 14. märtsil andis tolleaegne Vabariigi President Arnold Rüütel Kristinale üle Valgetähe I klassi teenetemärgi ning Kristina suusatreenerile Anatoli Smigunile Valgetähe III 12 klassi teenetemärgi. Vabariigi Presidendi sõnul tegid Kristina Smigun ja Andrus Veerpalu oma imeliste kullavõitudega nädala jooksul rohkem kui sajad poliitikud ja kümned diplomaadid suudavad aastatega. "Kingiks saadud võidurõõm suurendas meie ühtekuuluvust rahvana ja uhkustunnet oma maa üle. Kui kolmel korral kaikus üle olümpia suusastaadioni Eesti hümn, siis sai suusailmas juba ammu suurena tuntud Eesti kuulsaks ka ülemaailmse telepubliku
annaabi.ee 
