Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse
Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid
Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, algas massikultuuri tekkimine. Tekkis ka töölisliikumine. Töölised moodustasid ametiühinguid. Streigiti töö juures, meeleavalduse ja loosungid ning lõhuti vabriku seadmeid. Mis on imperialism ja millised on selle tunnused?
Ta suutiski seda 23% ulatuses, siis aga Stolõpin, mõrvati. PUUDU Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 1. Uued nähtused · linnastumine- 19 sajandi algul oli Euroopas üle 100 000 elanikuga suurlinnu ainult 23. 20.sajandi alguseks oli see arv kasvanud 135´le. 1911 elas Suurbritannia linnades üle 80% elanikest. Teisel kohal oli Saksamaa- 60%, kolmas oli Prantsusmaa- 40%, sama palju oli ka USA´s. Üks linnastumisega kaasnevaid nähtusi oli slummistumine. Teravnesid keskkonna- ja hügieeniprobleemid. Linnade uusasukatel kadus kontakt sünnikohaga. Selle tulemuseks oli uue, juurteta massikultuuri teke. Samas oli ka veel säilinud rahva- ehk talupojakultuur, rahvus- ehk professionaalne kultuur ja massi- ehk rahvusvaheline kultuur, mis oli asenduv ja allus osaliselt nt. moevooludele. · vabrikutööliste elu- ja töötingimused- barakid, vabrikupoed, tööpäeva pikkus 10-12 h. Töönädala pikkus oli 6-7 päeva.
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine
primaarsete puhul) Eeslinna eluviis ei sobi teismelistele, tegevused, mis neile meeldivad, on tasulised (bowling, sate jms). Põhitegevus hängimine Eeslinn on feministlike sotsioloogide lemmik kriitikaobjekt- kolledziharidusega noored naised on eeslinna elust frustreeritud Eeslinn on domineeriv USA eluvorm, juba selle fakti tõttu on alates 1980 aastatest eeslinnadesse hakanud kolima probleemid Eeslinna slummistumine 1960 aastate eeslinna leibkond – eelkooliealised või teismelised lapsed (1/3), noored või keskealised vanemad 1970 aastate eeslinna leibkond – teismelised või eel-täiskasvanud noored, keskealised vanemad 1980 aastate eeslinn – lapsed iseseisvunud (kolinud eeslinna omaette elama) lasteta paarid 1990 aastate eeslinn – hall eeslinn (eakad paarid või üksikud, 65+ osa keskmisest linna määrast kõrgem, ca 1/3). Vaeste elanike osatähtsuse kasv
annaabi.ee 
