Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km. Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes. Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Ventspils kuulus Hansa liitu.
Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama.
Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve-
· Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama.
tähelepanu. Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15. saj) Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa. Tegelikult on tegemist hulga folklooriga. Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest perekonnast Pandavad ning Kauravad. See jutustab suguvõsa eelloo maailma loomisest alates
Juhtimisel siiski kõrvale tõrjutud. Valimisseadus oli ülimalt kitsas, valida said ennekõike jõukas kodanikkond, kelle hulgas lätlasi esimest korda vähe. Tuginesid oma loomulikule õigusele kaasarääkimisel ja arvukusele. 1890ndatel algas võitlus et valitsused bs käest kiskuga, 1892a Jelgavas-Jakobstadt, mil esimest korda saadi linnavalitsus enda kätte. Lähiajal ei järgnenud ühtegi uut võitu. Järgmine Valgas, koostöös eestlastega, 1901a. kuni 1905a võeti üle Volmari, Sloka, Tukkumi. Suhteliselt väiksed linnad siiski. Suuremates võimu ülevõtmine korda ei läinud. Baltisakslus olid hästi organiseeritud. Takistuseks ka rahvusliku liikumise lõhestumine, traditsionalistid vs uusrahvusllased vs Jaunas Strava. Ei suudetud välja panna suuremates linnades ühtset nimekirja, eriti Riia. Enne I ms ei suudetud, parim saavutus 46% volinike kohtadest. 19saj lõpuaastatel hakkab imbuma rahvuslik liikumine ka Latgalesse, 1904a vene võimud tühistasid
annaabi.ee 
