.................................................................................... 6 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvustada transpordi ja logistika eriala oluline uurija/panustaja. Referaat on koostatud Ahti Heinla kohta. Ahti on andnud olulise panuse Eesti logistikaarengusse. Tema ja Janus Friis lõid roboti, mis toob kliendi tellitud kauba koju või mujale soovitud kohta. Roboti teeb eriliseks see, et ta on 99% ulatuses isejuhtiv. [3] Lisaks Starshipi robotile on Ahti Heinla loonud Skype programmi. See on arvutiprogramm, mille abil on võimalik teha videokõnesid inimestega, kes samuti on omale allalaadinud Skype'i programmi. Programmi loomisel olid Ahtil abiks Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu. [2] 2 1. AHTI HEINLA Ahti Heinla on sündinud 2. mail 1972. aastal. Ta on Eesti programmeerija, investor ja ettevõtja. Ahti on tuntud, kui Skype üks algatajatest 2003. aastal
SKYPE Mis on skype? Skype on IPkõnedel põhinev internetitelefon, mis sarnaneb MSN Messengerile Skype'i loojateks on Niklas Zennstörm ja Janus Friis Skype Group'i peakontor asub Luksembrugis. Skype'i võimalused Skypel on nii tasuta (skype'ilt skype'ile) kui tasuline teenus (võimaldab helistada tavatelefonidele ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt). Võimalik kasutada välksõnumeid, kui vestluseks pole sobiv aeg Tasuta videokõned Programmi saab alla laadida tasuta ja seda on lihtne kasutada ... SkypeOut odav viis Skype'iga tava ja
Koostajad: Tallinn 2014 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja selgitada milline on kellekasutus Skypes. Ja kuidas see toimub? Mis asi on üldse Skype? Skype on tasuta kommunikatsiooni tarkvara, mis võimaldab teil helistada, saata sõnumeid ja teha videokõnesi internetis. Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud. Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata ka SMS-e. Skype ajalugu 2003
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool SKype Imre Mäetalu AV11 08.12.2014 Skype tutvustus Skype on programm, mille kaudu saab tasuta suhelda teiste inimestega, kes kasutavad ka Skype programmi. Suhelda saab nii omavahel lihtsalt kirjutades, kui ka läbi mikrofoni ja kõlarite rääkides või isegi veebikaameraga videokõnet kasutades. Skype'i kasutamiseks on vaja: arvutit, internetiühendust ja veebikaamerat (videokõnede jaoks). Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis. Tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu.
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin – 1979
1998 Netscape muutub Mozillaks 1998 ilmub Red Hat Linux 5.2 1999 RIM laseb välja Blackberry; Napster looja Shawn Fanning 2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn); Wikipedia; iPod; microsoftil valmib XBOX 2003 Apple avab iTunes poe; Skype muutub kõigile kättesaadavaks 2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut, Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud
annaabi.ee 
Tasuta
~ 6 lehte
29 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid