Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste tähendusrikkad üldistatud pealkirjad, aga eelkõige see, et erinevalt impressionistidest süveneb Rodin inimeste hingeellu ja näitab selle tihti dramaatilist sisu. Calais' kodanike traagiline enesealandus oma linna päästmiseks avaldus samanimelise skulptuurigrupi igas kujutletud inimeses erinevalt. Balzaci monumendist õhkub trotslikku elujõudu. Michelangelo maalitud Viimse kohtupäeva pilt Sixtuse kabeli idaseinal on kaudseks eeskujuks Rodini ,,Põrguväravatele", mille kallal ta töötas väga kaua, Michelangelo teoses lahutab võidukas Lunastaja õndsaid ja patuseid, Rodini keskne tegelane on aga traagiliselt sünge ,,mõtleja" (algselt Dante), millest tuletatud omaette kuju ,,Mõtleja" on eriti kuulus.
Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694). Tema loomingus on baroki mõjud kõige tugevamad. Kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika esinevad peaaegu kõigis Puget`töödes. MAALIKUNST ITAALIAS 17
Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694). Tema loomingus on baroki mõjud kõige tugevamad. Kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika esinevad peaaegu kõigis Puget`töödes. MAALIKUNST ITAALIAS 17
Väike saatür, kitse jalgade, saba ja sarvedega olend kreeka mütoloogiast kuulub veinijumala saatjaskonda. 5.2 Piet´a Prantsuse kardinal Jean Billhéres de Lagrualas tellis ,,Piet'a" 1498. aastal tõenäoliselt oma hauakabeli jaoks Rooma Peetri kirikus. Michelangelo ,,Piet´a" kujutab hetke, mil äsja ristilt võetud Kristus lebab oma ema süles. Madonna parem käsi toetab poja ülakeha, kuna vasak justkui näitab surnukeha vaatajale. Üks keerukamaid väljakutseid selle skulptuurigrupi juures oli küsimus, kuidas ühendada tervikuks pärisuunalist , istuvat Madonnat ja lamavat Kristust. Michelangelo leidis hiilgava lahenduse: ta mahutas Kristuse keha peaaegu tervenisti Neitsi Maarja keha piiridesse. See ei ole mitte ainult erakordselt elegantne kompositsioonivõte, vaid rõhutab ema ja poja tugevat kokkukuuluvust. ,,Piet´al" pidi olema Michelangelo jaoks eriline tähendus, sest see on tema ainus signeeritud töö. Ta raius oma nime Maarja keepi hoidvale paelale.
Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste tähendusrikkad üldistatud pealkirjad, aga eelkõige see, et erinevalt impressionistidest süveneb Rodin inimeste hingeellu ja näitab selle tihti dramaatilist sisu. Calais' kodanike traagiline enesealandus oma linna päästmiseks avaldus samanimelise skulptuurigrupi igas kujutletud inimeses erinevalt. Balzaci monumendist õhkub trotslikku elujõudu. Michelangelo maalitud Viimse kohtupäeva pilt Sixtuse kabeli idaseinal on kaudseks eeskujuks Rodini ,,Põrguväravatele", mille kallal ta töötas väga kaua, Michelangelo teoses lahutab võidukas Lunastaja õndsaid ja patuseid, Rodini keskne tegelane on aga traagiliselt sünge ,,mõtleja" (algselt Dante), millest tuletatud omaette kuju ,,Mõtleja" on eriti kuulus.
1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse
annaabi.ee 
