Tallinna Prantsuse Lütseum Paula Johanna Rõuk Aquino Thomas Referaat Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema
· Salisbury katedraal (Inglismaa, alustati 1220) Mind isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem siiski Prantsusmaa arhidektuur. Kõik see nii öelda 'kõrgemale pürgimine', teeb iga ehitise võimsamaks, kindlasti tundub seevõrra detailsem ja jätab ka dramaatilisema mulje. SKULPTUUR Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb
Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks
Ateist ei usu, et Jumal on olemas. Teist usub jumalat kui absoluuti kõikide atribuutidega. Deist Jumal on algpõhus, kes lõi Universumi ja loodusseadused, kuid ei ole isikuline ega immanentne. Panteist Jumal avaldub meile loodusena. Transtsendentne tuleb ladina sõnast transcendens, mis tähendab piiridest väljuv, teisel pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus. Me peame loobuma mõtlemisest, tunnetama Jumalat ja lugema pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST
antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus "skolastika" pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks "koolifilosoofia" või "koolitarkus", igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Skolastiline ajastu algas umbes aastal 800 ning kestis renessanssi ja reformatsiooni alguseni. Tavaliselt eristatakse skolastikas nelja arenguetappi: 1. eelskolastika, mil algas skolastilise mõtteviisi ja meetodite väljakujunemine; 2. kõrgskolastika, mis kujutas endast skolastika õitseaega; Sel ajal tegutses n Aquino Thomas; 3. järelõitsengu ja langusajastu, mil ilmnes opositsioon skolastilise mõttemaailma vastu, mõtlemine hakka aeglaselt kirikikust mõjust vabanema; 4. ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, kujutas endast üleminekuperioodi
soovil poeedi ja riimisepa elukutse. See elukutse sobib väga hulgusele ja on siiski parem kui varastamine, mida mõned noored vargapois-test sõbrad mulle soovitasid, ühel päeval viis mind õnnelik'juhus kokku dom * Claude Frolloga, Jumalaema kiriku auväärt ülemdiakoniga. Tal oli huvi minu vastu ja tänu temale olengi ma nüüd kirjatundja ja oskan ladina keelt, alates Cicero «Kohustustega» * ja lõpetades tsölestiinide «Pühakute elulugudega». Ma pole võhik ka skolastikas, poeetikas, rütmikas, isegi mitte alkeemias, selles tarkuste tarkuses. Mina olen ka selle müsteeriumi autor, mida täna Palee suursaalis määratu rahvahulga ees suure menuga ette kanti. Olen ka ühe raamatu kirjutanud, kuussada lehekülge paks, 1465-nda aasta kohutava komeedi üle, millest üks inimene koguni hulluks läks. Mul on teisigi saavutusi. Et ma veidi ka suurtükiasjandust tunnen, siis olen ma osa
annaabi.ee 
