Näide: Tekst kahjuks puudub.. Antud: F=40N, [müü]=0,2, m=10kg, t=3s Leida: Fr=? Lahendus: Fr=F-Fh Fh=0,2*10*10=20N Fr=40-20=20N *5)Auto kiirendus: Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. a = V-Vo / t . Ühikuks on m/s2. Näide: Tekst kahjuks puudub.. Antud: V=12m/s, Vo=0m/s, t=3s Leida: a=? Lahendus: a=V-Vo / t a=12-0 / 3 =4m/s2 *6)Auto lõppkiirus: Ühtlase liikumise korral: V=S/t, ühikuks on m/s Mitteühtlane siis saab leida ainult keskmise kiiruse, Vk=Skogu / t kogu Näide(mitte ühtlane): Tekst kahjuks puudub.. Antud: a=90m/s2, Vo=0m/s, S=2km=2000m, t=600 Leida S=? Lahendus: V=Vo+at V=0+90*600=54000m/s Näide(ühtlane): Auto läbib 5sekundiga 20meetrit. Leia auto kiirus. Antud: t=5s, S=20m Leida: V=? Lahendus: V=S/t V=20/5=4m/s *7)Auto läbitud teepikkus: S= Vot+ at2 / 2, S=Vt Näide(ühtlane liikumine): Tekst kahjuks puudub.. Antud: V=12m/s, a=0, t=3s, Vo=12m/s, V=12m/s Leida: S=? Jarmo Pohla 13AT 2009
Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ivo Eesmaa Kärdla Ühisgümnaasium X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesmaa Muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes läbitakse mittevõrdsed teepikkused Kiiruse suund muutub 2 s 2 s 2 s 2 s 10m 0m 5m 5m skogu m Vk = Vk = 2,5 s tkogu X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 2 s 2 s 2 s 2 s 10m/s 10m/s 10m/s 10m/s · Kui kiirus suureneb ühtlaselt kiirenev liikumine · Kui kiirus väheneb ühtlaselt aeglustuv liikumine X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm
· Oletame, et planeeritud investeerimiskulutused on 200 ja avaliku sektori kulutused on 100 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga. · Arvuta tasakaalutulu: Tasakaalutingimus: Y=E · 3 sektoriline E=C+Id+G Id=200+G=200+100=300 · Y*=E*=1200 (tabelist) · Avalda tarbimis- ja säästmisfunktsioon: o 750=C0+0,5*900 C0=300 C=300+0,5Yd o S= - 300+0,5Yd · Arvuta erasektori säästud: o S era=Yd*-C*=1200-900=300 o Skogu=S avalik sektor + S erasektor S avalik sektor = T-G Skogu=300-100=200 Skogu=Yd, kui majandus suletud · Oletame, et täishõive taseme SKP on 1400 o Kas sellisel juhul on inflatsiooni või languslõhe? Languslõhe, kuna: SKP lõhe= 1400-1200= 200 kulumultiplikaator: 1/0,5=2 E=200/2=100 o Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta lõhe sulgemiseks? Valitsus peab suurendama avaliku sektori kulutusi. · Fiskaalpoliitika
sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energiaga olekut võrreldes sisemusega . 9.Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhis? Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid.Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse ! (faaside reegel: lähtub termodünaamilisest tasakaalutingimusest deltaG=0. Tasakaalulises heterogeenses süsteemis peab valitsema termiline ja mehaaniline tasakaal kõikide faaside vahel. Samuti
- aine soojendamisega alates 0 K-st kaasnev entroopia muut. Arvestada soojsmahtuvuse sõltuvust temperatuurist - võimalike faasiüleminekutega kaasnevad entroopiamuudud Selliselt leidud standardsed molaarsed entroopiad Smo avaldatakse tavaliselt standardtingimuste jaoks. Saab arvutada kui: So = nSmo (saadused) - nSmo (lähteained) Lihtainete standardsed entroopiad ei võrdu nulliga! Entroopia muutus ümbruskonnas. S >= q/t Tasakaal. Skogu = 0. Näited tasakaaludest: keemiline dünaamiline tasakaal: päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed; termiline tasakaal: süsteem ja ümbrus on samal temperatuuril; faasitasakaal, nt sulamistemperatuuril olev vee ja jää segu; mehaaniline tasakaal, nt gaasi rõhk silindris tasakaalustab kolvil oleva keha kaalu. Gibbsi energia – G = H – TS. Konstantsel temperatuuril ja rõhul toimub spontaanne muutus süsteemi Gibbsi energia (vabaenergia) vähenemise suunas
Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu läbitud teepikkuse s kogu ja kogu liikumisaja t kogu suhe ( jagatis ). Keskmise kiiruse tähiseks on v k ( m / s ) v k = skogu / tkogu . Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. Hetkkiiruse hindamiseks tuleb mõõta niivõrd lühikese ajavahemiku t jooksul sooritatud nihe s , mille kestel keha kiirus ei jõua oluliselt muutuda: v = s / t
annaabi.ee 
