ühistele huvidele tunnetada juurdekuuluvust. Ümbruskonnale jääb sellistest isikutest mulje, et nad seisavad kõigest eemal, on jahedad, endassetõmbunud, eraklikud ja isegi külmad. Täna võib saada head kontakti, kuid järgmisel päeval võib skisoidne isik teha nägu nagu poleks meid eales kohanud. Mida lähedasemad nad meile on, seda järsumalt nad selja pööravad. Hirm teise inimese ning enda ,,mina" ohverdamise ees võib skisoidset isikut muuta üha isoleeritumaks, eriti siis kui nad ise kellelegile või neile keegi eriti lähedaseks muutub. Sellised tunded nagu sümpaatia,sõprus ja armastus viivad inimesi üksteisele maksimaalselt lähendavad. Skisoidse isikud peavad neid tundeid eriti ohtlikeks. See ongi põhjuseks, miks nad sellistes situatsioonides on vaenulikud ja tõukavad teisi eemale. Äkitselt nad lõpetavad kontakti, tõmbuvad endasse ja on jälle ligipääsmatud
Isiksuse muutus Omandatud - Pikaajalise distressi - Ülima keskkonnavaeguse - Raske psüühikahäire - Ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel Isiksusehäired - Spetsiifilised - Segatüüpi ja mud - Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostavad püsivad isiksuse muutused - Ajuhaigusest või kahjustusest tingitud isiksuse muutus Geneetika - Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad - Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH Biokeemia - Impulsiivsus - Impulsiivne agressiivsus Psühhodünaamika Freud - Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga - Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet
vastandreaktsioone lubamatutele tungidele. (3) Isoleerimine. (Isolieren; isolation) on sisuliselt tunnete repressioon, aga teda käsitletakse ka omaette kaitsemehhanismina. Katkestatud on seos mõtte või teo ja temaga seotud tunde vahel. Ka on see mõte või käitumisviis eraldatud isiku kõigist teistest mõtetest ja ülejäänud elust. Selle mehhanismiga seletavad analüütikud mõnesid traumajärgse stressihäire sümptomeid, püsihäiretest aga skisoidset isiksust. (4) Tühistamine (Ungeschehenmachen; undoing) on kujutletava kurja heakstegemine, isik püüab muuta oma mõtteid, sõnu, zheste või tegusid olematuks ning rakendab vastupidise tähendusega mõtteid või käitumisviise. Esineb sageli obsessiiv- kompulsiivsete häirete korral, aga veel sagedamini on püsikaitse läbi elu, võttes liialdatud iseloomujoone või obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire kuju.
Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab sundustega inimese juures usaldusväärsus, järjekindlus,
Niisugused taotlused võivad aga ilmneda ootamatutes olukordades ja ka väärastunud kujul. Alkoholismiks soodumust ei ole, kuid väikeseid alkoholidoose võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Delinkventset käitumist kohtab skisoidide puhul harva, kuna neile pole iseloomulik osalemine grupiviisilistes õigusrikkumistes. Mõnikord võivad aga ,,grupi nimel" korda saata väga raskeid kuritegusid. Mõnede uurijate arvates kohtab skisoidset aktsentueeritust just raskete kuritegude toimepanijate hulgas suhteliselt sagedasti. L. Mihhailova leidis rasketest õigusrikkujatest noorukeid uurides, et üks enim levinud aktsentueerituse tüüpe on skisoid.Skisoidsete noorukitega suheldes on tähtis leida võti nende ebaharilike käitumismotiivide juurde. Kontakti leidmine võib aga olla väga raske ja kui esimene niisugune katse ebaõnnestub, jääb nooruki sisemaailm teise inimese jaoks suletuks
Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab