psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel. · Uurimused näitavad, et kahel neurotransmitteril - dopamiinil ja lserotoniinil on oluline osa skisofreeniasse haigestumisel. · On teada, et skisofreeniahiagetel on teatud aju osas liiga palju dopamiini
õpi lõõgastuma õpi tusatundest üle saama õpi lõdvestuma õpi sisemist kontrolli saavutama õpi negatiivsetele mõtetele vastu võitlema Kuidas saab perekond aidata ? Skisofreenia akuutses/aktiivses faasis olev inimene ei pruugi ka kõige väiksemate probleemidega toime tulla. Osa haige kohustuste enda kanda võtmine võib ajutiselt nende stressi vähendada. Sellegipoolest hoidu haige eestkostja rollist. See võib tekitada sõltuvust ja olla hilisemate probleemide põhjuseks. Skisofreeniahaiged võivad kasutada sõnu, mis on teiste jaoks mõttetud. Kui sa neist aru ei saa, püüa suhelda teisel viisil. Koos muusika kuulamine, maalimine, teleri vaatamine või lihtsalt vaikselt tema kõrval istumine tõestab skisofreeniahaigele, et sa oled temast huvitatud ja hoolid temast, ilma et peaksid seda proovima sõnadega väljendada. Ära kunagi räägi nii nagu skisofreeniahaige poleks sinuga ühes ruumis. Skisofreeniahaiged on enamasti neid ümbritsevast keskkonnast teadlikud.
Ravi Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Prognoos Prognoos elule on hea. See tähendab, et skisofreenia on haigus, mis ei lõpe surmaga. Skisofreeniahaiged surevad reeglina samadel põhjustel nagu üldpopulatsiooni liikmed. Prognoos tervistumisele on halb. Skisofreenia on püsivalt süvenev haigus, mis põhjustab tänapäeval jääva psüühikahäire ja väljendunud puude tekkimist. Üsna kiiresti kujuneb välja töövõimetus.
7. Ravi Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. 8. Prognoos Prognoos elule on hea. See tähendab, et skisofreenia on haigus, mis ei lõpe surmaga. Skisofreeniahaiged surevad reeglina samadel põhjustel nagu üldpopulatsiooni liikmed. Prognoos tervistumisele on halb. Skisofreenia on püsivalt süvenev haigus, mis põhjustab tänapäeval jääva psüühikahäire ja väljendunud puude tekkimist. Üsna kiiresti kujuneb välja töövõimetus. 6 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia http://ee.lundbeck.com/ee/patients_and_relatives/schizophre nia/default
nägemishallutsinatsioonid, probleemid isiklikus hügieenis ning sotsiaalses käitumises. Lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Skisofreeniahaige puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui: • ta on noor töötu mees; • haigus on varajases staadiumis; • ta on depressiivne; • haigus ägeneb sageli; • ta on hea haridusega; • ta on paranoiline (kahtlustav). Kõige tõenäolisemalt võivad skisofreeniahaiged sooritada enesetapu järg- mistel puhkudel: • haiguse varajases staadiumis, kui nad on segaduses ja hämmingus; • paranemise alguses, kui haigussümptomid on väliselt kadumas, aga sisi- mas tunnevad nad end haavatavatena ning mõistavad, et põevad rasket vaimuhaigust; • haiguse retsidiivi alguses, kui neile tundub, et nad on haigusest võitu saanud, aga sümptomid ilmuvad uuesti; • varsti pärast haiglast väljakirjutamist, silmitsi igapäevaeluga. 10
Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine b luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus